Kes olid linnuse elanikud?

Kes olid linnuse elanikud?

Kuna Rakvere linnus oli ordulinnus, olid selle kõige tähtsamad elanikud ordurüütlid. Rakveres neid küll palju polnud, ainult mõned üksikud. Nendest oli kõige tähtsam foogt, kes korraldas foogtkonna haldust, kohtumõistmist, majandust ja sõjalist kaitset. Tema lähimaks abiliseks oli linnuse drost, kelle ülesanne oli foogtkonna majandustegevuse juhtimine, lisaks esindas ta foogti Rakvere linna valitsuse juures, osales nii rae kui ka raekohtu istungitel.

Foogt ja drost olid orduvennad, kes olid andnud mungatõotused: vaesus, karskus (tsölibaat) ja kuulekus. Linnusele kuuluvaid mõisaid juhtisid valitsejad ehk amptmannid ning foogti kirjatöö ja arvepidamisega tegeles kirjutaja, kes olid tavaliselt ilmikud.

Linnuses tegutses ka linnuse teenijate – tallivendade (Stallbrüder) – ühendus. Kuna nende kaitsepühakuks oli mustanahaline Püha Mauritius, siis kutsuti ka neid mustpeadeks. Teadaolevalt nimetati Rakvere mustpäid (Schwartzenhäupter zu Wesenberg) kirjalikes allikates esmakordselt 26. märtsil 1542, mil nad tõendasid, et on Claus Hastverilt kätte saanud 18 marka renti jooksva aasta eest. Ilmselt kuulusid nende hulka nii foogti teenistuses olevad sõjamehed, käsitöölised kui ka muud teenijad.

Preestritest linnuses tegutsemas teateid ei ole, ilmselt teenis linnuseelanike usulisi vajadusi ja pidas jumalateenistusi linnuse Maarja kirikus, linnakoguduse Mihkli kirikus teeniv preester.

1) Pitserijäljendil on kujutatud mustanahlist pühakut Püha Mauritust, kes oli Rakvere linnuse kaitsepühak.
2) Joonis 1. Anthonis Goeteerise 1619. aastal avaldatud reisikirjast pärit joonistusel Rakvere linnast on kujutatud Vallimäel asuvat linnust ning Vallimäe ja Soolikaoja vahele jäävaid elamuid ja aiamaid Pika tänava piirkonnas….(Goeteeris, A. Iovrnael Der Legatie ghedaen inde Iaren 1615. ende 1616. Hague 1619, Fol. 137)
3) Rakvere mustpeade ehk tallivendade vapp.

Uno Trumm, vanemteadur.