Sihtasutuse Virumaa Muuseumid lugu

Sihtasutus Virumaa Muuseumid asutati 2002. aastal Kultuuriministeeriumi, Rakvere linna ja Vihula valla osalusel. Juhatuse liikmeks nimetati Ants Leemets. 2020. aasta märtsis valiti uueks Virumaa Muuseumide juhatuse liikmeks Viljar Vissel.

Virumaa Muuseumid on kultuuripärandit väärtustav mäluasutus, mis hoiab, uurib ja tutvustab pärandit, pakkudes inimestele teadmisi minevikust viisil, mis harib, valgustab ja ergutab kujutlusvõimet ning suunab ja seostab olnut olevikuga. Meie juhtlause on “Ajalugu elab siin.”

Rakvere Muuseumi silt, mida kasutati 1930. aastatel Tallinna tn 3 välisuksel. SA Virumaa Muuseumid, RM 2249 Ar1 2025

Virumaa Muuseumide eelkäija on 31. märtsil 1927 asutatud Rakvere Muuseumi Selts, mis pani aluse ka muuseumi kogudele. Sihtasutuse koosseisu kuuluvad endine Rakvere Muuseumi näitusemaja – alates 2013. aastast Eesti Politseimuuseum, Rakvere linnus ja Linnakodaniku Majamuuseum, Palmse mõis, Karepa Kalame talu, Altja kõrts ja võrgukuurid. 2004. aastal lisandus Toolse linnus. 2017. aasta märtsis liideti muuseumiga endine aadlielamu nn Rehbinderi maja, mis avati publikule sama aasta sügisel näitusemajana.

Rakvere Muuseumi esimene ekspositsioon avati 7. detsembril 1930 toonase Ühispanga (praegu keskraamatukogu) maja teisel korrusel kolmes ruumis.

Toonasele kogumispoliitikale iseloomulikult oli oluline koht etnograafilisel materjalil ja nii asus eeskojas riiul õllekannudega, tekstiilesemed ja mõned gravüürid rahvariietest. Suures toas näidati töö- ja tarberiistu ning relvakogu. Kõige väiksemas ruumis asusid topised, arheoloogilised leiud ja mündid. Muuseumi avamine oli pidulik ja rahvast rohkesti. Maavalitsus toetas muuseumi avamise puhul 150 krooniga. Esialgu oli muuseum külastajaile avatud kahel korral nädalas, hiljem vaid pühapäeviti kella 12–13.

Tallinna tn 3 ruumides avati püsinäitus 1937. aastal. Esimeses saalis oli rahvateaduslik osakond ehk etnograafia, teises loodusteaduslik osakond, sõjaajalugu ja esmakordselt ka Vana-Rakvere väljapanek.

Loodusteaduslik osakond äratas kõige suuremat huvi juba muuseumi algusaastail. Seda täiendati järjepidevalt. Näiteks 1929. aasta alguses jõudis muuseumisse suurem saadetis linde ja loomi Petseris tegutsenud dotsent Nesterovi juurest, kes olevat olnud Eestis üks parimaid “lindude ja loomade täistoppijaid”. Halljänese topis leidis koha ka muuseumi loodusteaduse osakonna dioraamis 1956. aastal. Foto: Ants Leet. SA Virumaa Muuseumid, RM F 96:7

Teise maailmasõja ajal hävis suurem osa kogudest. Tegevust alustati pärast sõda, kui ENSV Ministrite Nõukogu määrusega asutati 26.04.1946 Narva muuseumi asemel Rakveres muuseum. Ajendiks oli asjaolu, et Narva muuseumi varad olid evakueeritud Muuga mõisa, kus nüüd sooviti taas avada kool. Kohe asuti kokku koguma Rakvere Muuseumi Seltsi poolt kogutud esemeid ning toodi Muugalt ära Narva muuseumi varad. Samuti koguti uusi eksponaate. Kuna teadmisi muuseumitööst ei olnud kellelgi, siis eriti täpset arvestust ei peetud. Teada on, et aasta lõpuks oli muuseumil 1068 eksponaati. Muuseum avati külastajatele uuesti veebruaris 1947.

Esimene muuseumi trükis – ekspositsiooni juht – ilmus 1960. aastal. Koostajad: Odette Landberg ja Leili Pajos, fotod tegi Rein Maran, kujundas Riho Lahi. Brošüür trükiti Tartus Hans Heidemanni nimelises trükikojas. SA Virumaa Muuseumid, RM 1100 Ar 177:1

Seoses rajoonide moodustamisega nimetati muuseum 1951. aastal Rakvere Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks. Alles 1990. aastal taastati endine nimi – Rakvere Muuseum, mis oli kasutusel kuni sihtasutuse Virumaa Muuseumid moodustamiseni.

1960. aastail hakkas muuseum kasvama oma majast välja. 5. novembril 1967 avati Kunda tsemenditehase muuseum, 1973. aasta märtsis piiritustehase muuseum Moe viinaköögis.

Rakvere linnakodaniku majamuuseum avati Pikal tänaval 1983.a. detsembris. Ekspositsiooni ettevalmistamise käigus koguti eelnevalt palju 19.sajandi lõpu mööblit ja igapäevase elu tarbeasju.

Rakvere linnuses korraldas esimesed kaevamistööd juba Rakvere Muuseumi Selts 1927.a. Samuti tegelesid muuseumitöötajad linnuse uurimisega ka 1959 – 1960.a. Tõsisemad teaduslikud kaevamised ja uurimistööd leidsid aset 1970. aastate teisel poolel, millele järgnesid konserveerimistööd ning 18.05.1988 avati linnus pidulikult külastajatele.

Karepa Kalame talu kuulus kunstnik Richard Sagritsa perele ja kunstniku ning tema abikaasa Alice Sagritsa ühisel otsusel pärandati talu ja suur kollektsioon kunstniku töid Rakvere muuseumile 1997. aastal.

Ajalooline Palmse mõis, mille taastajaks oli Lahemaa Rahvuspark, anti üle Keskkonnaministeeriumi poolt Kultuuriministeeriumile, kes andis mõisa kinnistud koos muu vara ja mööblikollektsiooniga sihtasutusele.

Eesti Politseimuuseum avati 2013. aastal ajaloolises kohtuhoones, mis varem tegutses näitusemajana.

Rehbinderi maja kuulus krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile ning hiljem täitis linnavalitsuse ametihoone rolli. 2017. aastast tegutseb maja näitustemajana. Remondis.

Skip to content