Ajalooblogi:Webermann ja Leetberg

Saabuvate ülestõusmispühade eel sirvides muuseumikogus olevaid pühadekaarte hakkasid silma kaks kaarti, mis saadetud tuntud keelemehele Kaarel Leetbergile 1942. ja 1943.a.

Kaart ülestõusmispühadeks Otto Alexander Webermannilt Karl Leetbergile 1942.a.

Kaart ülestõusmispühadeks Otto Alexander Webermannilt Karl Leetbergile 1943.a.

Meenutame, et mõlemad Virumaalt pärit ja Rakvere Gümnaasiumis õppinud mehed on Eesti kultuuriloos tuntud tegijad – üks keele- ja teine kirjandusteadlane.

Kaarel Leetberg (1867–1945) on pärit Vihula valla Armi karjamõisa rentniku perest. Ta õppis Rakvere algkoolis ja kreiskoolis ning Peterburi Anna Gümnaasiumis. 1893.a. lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga võrdleva keeleteaduse alal. Kaarel Leetberg oli aastast 1917 Rakvere poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetaja, 1922–1931 gümnaasiumi direktor. Keeleteadlasena uuris Leetberg keelekorraldust, koostas keeleõpikuid, avaldas keeleteaduslikke brošüüre. Lisaks keeleteadusele tegeles K. Leetberg ka tõlkimisega. Ta on vahendanud eesti keelde J. Aho, H. C. Anderseni, L. Tolstoi jt teoseid, tema tõlkes on ilmunud ka B. Russowi „Liivimaa kroonika“

Otto Aleksander Webermann (1915–1971) on pärit samuti Vihula vallast, aga tema sündis Kavastu küla taluomaniku peres. Õppis Kavastu ja Vihula algkoolis, aastatel 1930 – 1935 Rakvere Ühisgümnaasiumis. Ta alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid sattus Õpetatud Eesti Seltsi ülesandel Saksamaale. II maailmasõja lõpuaastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, millele järgnes sõjavangilaager. Sõjajärgsetel aastatel töötas Webermann Lübeckis ja Göttingenis õpetajana. 1951.a. sai Göttingeni Ülikoolist doktorikraadi ning töötas samas aastaid õppejõuna. Tema uurimisteemadeks oli peamiselt 18.saj lõpu – 19. saj alguse eesti kirjandus ning rahvusvahelised kirjandussuhted.

Pilvi Põldma

Peavarahoidja