Ajalooblogi: Rehbinderi maja – mineviku kaudu tulevikku
Autor: Viljar Vissel, näituse peakuraator ja SA Virumaa Muuseumid juhatuse liige
Millega võib üllatada üks kõigile kohalikele tuntud hoone ja miks ta väärib erilist tähelepanu? See kaunis klassitsistlik maja – Rakvere üks vanimaid esindushooneid – on hoidnud oma saladusi ja hakkab alles nüüd rääkima oma kunagisest interjöörist.
Krahv Rehbinderi aadlielamu
1793. aastal valminud elamu oli algselt kavandatud perekond von Rehbinderi linnaresidentsiks. Krahv Gustav Dietrich von Rehbinder (1756–1826) oli Virumaa üks jõukamaid ja ettevõtlikumaid mehi, tõeline valgustusajastu aadlik. Ligikaudu 14 mõisa omaniku kõige esinduslikum kodu asus Udriku mõisas, mille peahoone valmis aasta pärast Rakverre rajatud linnakodu.
Udriku häärber on Virumaa üks uhkemaid paleesid, väljendades ideaalselt omaniku väärikat seisust. Kreisilinna Rakverre maja ehitamise ajal elas perekond peamiselt Tallinnas Toompeal ja Imastu mõisas.
Nn Rehbinderi maja (Tallinna tn 5) vahetas peatselt pärast valmimist omanikku. Ostjaks oli Rakvere mõisniku poeg Carl von Tiesenhausen. Viimase omandisse ei jäänud see kauaks – hoone müüdi 1826. aastal Rakvere linnale. Ruume hakkas eri funktsioonides kasutama linnavalitsus. Eesti Vabariigi ajal oli hoones lisaks linnavalitsusele arhiiv, raamatukogu, tiisikushaigete nõuandla, elektrivõrk jne. Pärast II maailmasõda kuni 1962. aastani asus majas Rakvere Linna TSN Täitevkomitee, perekonnaseisuaktide büroo ja rajooni arhiiv. 1970.–1980. aastatel asus siin Rakvere Rajooni Põllumajandusvalitsus, seejärel Rakvere linnavalitsus ja alates 2016. aastast muuseum.
Restaureerimistööd aastatel 2020–2022. Vanimad maalingud
Sihtasutus Virumaa Muuseumid võttis varaklassitsistliku hoone kasutusele näitusemajana. Uue hingamise saab Rehbinderi maja aga alles nüüd, mil tasapisi avaneb tema tõeline olemus. Pika ajalooga hooned vajavad tundlikku lähenemist. Järgmisel aastal oma 230. sünnipäeva tähistava Rehbinderi maja minevikuloo õige ja õiglane käsitlemine aitab meil seda tundma õppida. Maja ongi ise oma sisearhitekt, kes aitab leida sobivaid ja elegantseid interjööri kujunduslahendusi.
Üllatusliku faktina selgus, et Rehbinderi maja ei ole varem põhjalikult uuritud – teada olid vaid üksikud faktid omanike ja funktsioonide vahetumisest. See tiivustas muuseumi tellima siseviimistluse uuringuid. Samuti vihjas hoone rajaja krahv Rehbinderi positsioon ja jõukus rikkalikumale dekoorile.
H&M Restudio ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest. Seda ka toeka krohvikihi alt. Virumaa Teataja: Rehbinderi maja paljastas seni teadmata seinamaalingu.
Koostöös Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengitega on kahe ruumi leidude põhjal valmimas seinamaalingute rekonstruktsioon. Säilinud originaali eksponeerimise kõrval on alati mitu valikut. Rehbinderi maja säilinud maalingufragmendid on kõnekad, kuid hektiliste leidude eksponeerimine ei ole siiski lihtne ülesanne. Kahe kooli koostöö on muuseumile andnud võimaluse leida tundlik kombinatsioon konserveerimise ja rekonstruktsiooni vahel.
Siia tuleb … mööblimuuseum!
Oleme hoolega kuulanud, mida vanal majal on oma mineviku kohta öelda, ning tänavu alustasime moodsa ja külastajasõbraliku muuseumikeskkonna loomisega. Mis sobib siia pika ajalooga väärika hoone peakorrusele, mida ümbritseb Rakvere vanimate seinamaalingute väärikas kuma? Virumaa Muuseumide kogus leidub mööblit nii mõisatest, linnakodanike elamistest kui ka talurahva majapidamistest, on ka haruldasi esemeid. Eestis aga puudub mööblimuuseum. Seepärast on Rehbinderi majja sündimas ainulaadne mööbliajaloo keskus.
Koostöös mitme Eesti muuseumiga ja kollektsionääridega, samuti Lüneburgi muuseumi abil avaneb 2023. aasta novembris Eesti mööbliajaloo püsinäitus „Toolile nõjatudes“. Toome publikuni siinse mööbliloo kuni 1920. aastateni. Tähtis on, et tulevasele näitusele leiaksid tee nii lastega pered kui ka õpihimulised noored ja vanad, sest meis kõigis on peidus annus loomingulisust ja uudishimu. Muuseum on aga koht, kus segunevad teadmised, loomingulisus, huvi pärandi vastu ja lihtsalt mängulust, mille kaudu õpime tundma oma juuri.
Ekspositsiooni sisearhitektuurse kujunduse autorid on Janno Roos ja Andres Labi büroost Ruumilabor. Nii sisearhitektuurse lahendi teostamisele kui ka näituse peresõbraliku tegelusraja “Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos”, ruumimakettide ja tegelusruumi sünnile on oma toe andnud Eesti Kultuurkapital.
Tööd on veel palju, et Rakverele nii oluline hoone saaks särada ja uus muuseum avaneks oma täies hiilguses.
Aitäh toetajatele ja jõudu meile kõigile!
Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid juhatuse liige