Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. V osa: 1981

Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. V osa: 1981 – 1990

1981 – 1985

1980. aastate esimese poole kõige tähtsam sündmus muuseumi jaoks oli linnakodaniku majamuuseumi avamine. Peale mitmeid tagasilööke ja pingelist tööd oli maja 1983.a. detsembris külaliste vastuvõtmiseks valmis.

_{RMF 1204:5 Rakvere linnakodaniku muuseumi avamine. Kätlevad Leili Pajos ja Mihkel Sistok, taga Ülo Niisuke, Mart Maidla. Foto H. Köss 19.12.1983.}

Linnakodaniku muuseumis hakkas palju külalisi käima, eriti suur oli teiste muuseumitöötajate huvi, kuna taolist muuseumi Eestis seni ei olnud.

Jätkuvalt toimusid muuseumikülastajate konverentsid, kus muuseumitöötajad rääkisid kohalikule kogukonnale oma tegevusest ja plaanidest.

_{RMF 1156:10 Muuseumikülastajate konverents Rakvere muuseumis. Tervitavad Rakvere I Keskkooli õppealajuhataja Ellen Varek ja ajalooõpetaja Elvi Sild 18.05.1982}

Paralleelselt linnakodaniku maja ekspositsiooni koostamisega tehti muuseumis uus kaasaja ekspositsioon ning uuendati väljapanekuid ka Kundas ning Moel. Lisaks korraldati pidevalt ka ajutisi näitusi, enamasti kunstinäitusi, aga ka nö kohustuslikke propagandistlikke väljapanekuid. Näiteks 1984.a. oli 17 ajutist näitust.

_{RMF 1177:3 Tarbekunstnik Helene Kuma näitus 1982 – 1983. Foto K. Soovik}

_{RMF 1520:2 Moekunstnik Ia Lääne näitus Rakvere Muuseumis Foto H. Köss 1984}

_{Loodusosakonna voldik. Koostas Ene Helm 1984 või 1985}

Kümnendi teise poole tähtsündmuseks oli linnuse avamine külastajatele. 18.05.1988.

_{RMFn 1543:1286 Rakvere linnuse avamine 18.05.1988.
Kõneleb Ilmar Moss, tema kõrval Odette Kirss, taga Ello Odraks kultuuriosakonnast ja Ülo Puustak Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonist. Foto E. Kapstas}

_{RM F 1388:8Rakvere linnuse avamine 18.05.1988. Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni juhataja, objekti arhitekt Fredi Tomps ja Rakvere Muuseumi direktor Olav Mäe}

Kaheksakümnendate aastate teine pool oli ühiskonnas murranguaeg ning tõi kaasa mitmeid suurüritusi, millest mitmed toimusid linnuses. Peale linnuse avamist, kohe juunikuus, toimusid üleilmsed virulaste päevad Viru Värk.

_{RM F 1615:24 Viru Vanne Rakvere linnuses 1988}

Kaheksakümnendate aastate lõpus oli lõpuks võimalik võtta ekspositsioonist maha kohustuslik revolutsiooni ja Suure Isamaasõja teema ning selle asemel koostati kiiresti fondinäitus perioodist 1918 – 1940 pealkirjaga “Kolmevärviline Rakvere”. Selleks otsiti välja hulgaliselt materjali, mida seni ei julgetud arvele võtta ega eksponeerida.

Muuseumi uus direktor Olav Mäe (alates 1.09.1987), kultuurimälestiste inspektor Erki Nuut ning ekspositsiooniosakonna juhataja Tiit Alte olid aktiivsed uues poliitilises elus: 1986. a. asutati Rakvere Muinsuskaitse Klubi, mille eestvedajaks oli Erki Nuut. Eesti Komitee kodanike registreerimise üks keskpunkte Virumaal oli muuseum. Muuseumitöötajad toetasid Vabadussõja mälestussammaste taastamist. Muidugi heisati 24.02.1989 Rakvere linnuse torni sini-must-valge lipp.

_{RMF 1429:9 Mälestustahvel Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenutele, kes pärit Porkuni vallast. Mälestustahvli taasavamine Assamalla kaupluse seinal 03. 06. 1989. Kõneleb muuseumi direktor Olav Mäe}

1989. a. lisandus filiaalina Tapa muuseum, mille tööd korraldas Harri Allandi, samas Moe muuseum anti Piiritustehasele tagasi.

_{Muuseumi kollektiiv Kunda muuseumi 20. aastapäeval 5.11.1987. Vasakult: kultuurimälestiste inspektor Erki Nuut, Odette Kirss, peavarahoidja Rutt Ojarand, Evald ja Helvi Soodla Kundast, Leili Pajos, teadur Kaja Uuspõld, direktor Olav Mäe, Ene Helm, Laine Leet (pensionär), bussijuht E. Kopli.}

Alates 1.06.1990 hakkas muuseum kandma nimetust Rakvere Muuseum.

Kümnendi lõpus oli muuseumis 89 836 eksponaati.

1990.a. Rakveres 46 722 külastajat, Kundas 2322.

_{SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja Pilvi Põldma}