Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. V osa: 1981 – 1990
1981 – 1985
1980. aastate esimese poole kõige tähtsam sündmus muuseumi jaoks oli linnakodaniku majamuuseumi avamine. Peale mitmeid tagasilööke ja pingelist tööd oli maja 1983.a. detsembris külaliste vastuvõtmiseks valmis.
Linnakodaniku muuseumis hakkas palju külalisi käima, eriti suur oli teiste muuseumitöötajate huvi, kuna taolist muuseumi Eestis seni ei olnud.
Jätkuvalt toimusid muuseumikülastajate konverentsid, kus muuseumitöötajad rääkisid kohalikule kogukonnale oma tegevusest ja plaanidest.
Paralleelselt linnakodaniku maja ekspositsiooni koostamisega tehti muuseumis uus kaasaja ekspositsioon ning uuendati väljapanekuid ka Kundas ning Moel. Lisaks korraldati pidevalt ka ajutisi näitusi, enamasti kunstinäitusi, aga ka nö kohustuslikke propagandistlikke väljapanekuid. Näiteks 1984.a. oli 17 ajutist näitust.
Kümnendi teise poole tähtsündmuseks oli linnuse avamine külastajatele. 18.05.1988.
Kaheksakümnendate aastate teine pool oli ühiskonnas murranguaeg ning tõi kaasa mitmeid suurüritusi, millest mitmed toimusid linnuses. Peale linnuse avamist, kohe juunikuus, toimusid üleilmsed virulaste päevad Viru Värk.
Kaheksakümnendate aastate lõpus oli lõpuks võimalik võtta ekspositsioonist maha kohustuslik revolutsiooni ja Suure Isamaasõja teema ning selle asemel koostati kiiresti fondinäitus perioodist 1918 – 1940 pealkirjaga “Kolmevärviline Rakvere”. Selleks otsiti välja hulgaliselt materjali, mida seni ei julgetud arvele võtta ega eksponeerida.
Muuseumi uus direktor Olav Mäe (alates 1.09.1987), kultuurimälestiste inspektor Erki Nuut ning ekspositsiooniosakonna juhataja Tiit Alte olid aktiivsed uues poliitilises elus: 1986. a. asutati Rakvere Muinsuskaitse Klubi, mille eestvedajaks oli Erki Nuut. Eesti Komitee kodanike registreerimise üks keskpunkte Virumaal oli muuseum. Muuseumitöötajad toetasid Vabadussõja mälestussammaste taastamist. Muidugi heisati 24.02.1989 Rakvere linnuse torni sini-must-valge lipp.
1989. a. lisandus filiaalina Tapa muuseum, mille tööd korraldas Harri Allandi, samas Moe muuseum anti Piiritustehasele tagasi.
Alates 1.06.1990 hakkas muuseum kandma nimetust Rakvere Muuseum.
Kümnendi lõpus oli muuseumis 89 836 eksponaati.
1990.a. Rakveres 46 722 külastajat, Kundas 2322.
SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja Pilvi Põldma