Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. IV osa: 1971 – 1980

1971 – 1980

1971.a. oli muuseum terve aasta suletud, kuna remont jätkus. Aasta lõpuks said suuremad tööd lõpetatud, kuid tegemata jäi osa maalritöid ja osa põrandaid, kuna parkett sai otsa. Mõningaid näitusi tehti väljaspool maja, näiteks näitleja Aleksander Viilma näitus teatris, rändnäitused kultuurimälestistest. Kunda muuseumis oli R. Sagritsa tööde näitus, rahvakunstimeistrite koondise “Uku” näitus, Helmut Joonuksi turisimimärkide ja embleemide kollektsiooni väljapanek, tehniliste mänguasjade näitus V. Sapožnini kogust.

Kunda muuseumis tähistati erinevate temaatiliste näitustega tehase 100. aastapäeva

1971.a. sai muuseum endale lõpuks liiklusvahendi – bussi „Kuban“, millel muuseumi direktor koos teatri autojuhiga Krasnodaris järel käis. Buss oli mõeldud elanike teenindamiseks maakohtades, kus puudus elekter ja hoone, seetõttu oli bussiga kaasas hulk aparatuuri sh kinoaparatuur ning suur telk.  Aparatuur lammutati maha ning nii saadi ruumi eksponaatide ja näituste transpordiks.

Aasta lõpuks oli muuseumis 35 897 eksponaati.

1972.a. Kapitaalremont lõppes maikuus. Maja oli saanud täiesti uue ilme, kogu maja oli uuesti värvitud, ilusad uued ahjud, parkettpõrandad, alumisel korrusel võlvitud lagedega näitusesaal. Muuseumitöötajad olid mures, kuidas uusi põrandaid puhtana hoida, sest linn oli porine või talvel soolalumine. Nii otsustati koos bussiga saadud telgi presendist õmmelda kaitsesussid.

Maikuus pandi tagasi looduse osakonna ekspositsioon. Osa ruume kasutati ajutiste näituste tarbeks. Lausa 7 ruumis oli rajooni õpilastööde näitus.

Toimus kunstinäitusi ning sügisel oli seenenäitus ja aasta lõpus rajooni tööstuse ja põllumajanduse näitus.

Helmut Joonuks organiseeris kultuuritegelastega seotud kohtade tähistamist. Mälestuskivid või tahvlid avati Oskar Lutsule, Ernst Birnbaumile, Eduard Bornhöhele, Fr. Lütkele.

Sel aastal tuli muuseumisse teaduriks Tartu Ülikooli lõpetanud bioloog Ene Helm

1973.a. tehti pingutusi uue ekspositsiooni ülespanekuks, ekspositsiooni-plaanid olid valmis ja antud kujundaja Marika Lareteile, kuid vitriinide valmimine takerdus erinevatel põhjustel.

Majas korraldati kunstinäitusi. Üheks suureks ettevõtmiseks oli ülerajooniline käsitöönäitus. Muuseumitöötajad külastasid piirkonna käsitööringe ja valisid näitusele töid. Näitus oli külastajate seas populaarne.

Eelmisel aastal oli Moel avatud Eesti Piiritusetööstuse Muuseum. Nüüd anti see Rakvere Muuseumi filiaaliks. Moel jätkas  tööd Rutt Ojarand, kes oli muuseumi rajamise juures tegev olnud. Moel seati sisse omaette fondiraamatud ja sealne kogu jäi eraldiseisvaks koguks.

Eraelu ümberkorraldused viisid Illa Kuslapi tööle  Viimsisse Kirovi nim kalurikolhoosi muuseumisse ning vanemteaduri kohale tuli geograafi haridusega Helle Oll.

1974. aasta alguspoolel tegeleti ekspositsioonide paigaldamisega. Kuigi töö oli tellitud kunstikombinaadist, siis väga palju praktilist tööd tegid ära muuseumitöötajad ise – kleebiti planšette, kleebiti fotosid alustele, kinnitati eksponaate, monteeriti planšette vitriinidesse. Selle käigus omandati erinevaid töövõtteid ja oskusi, mida sai edaspidi näituste tegemisel ära kasutada. Ekspositsioon avati 1. mail.

27. – 29. aug. toimus Rakveres vabariiklik muuseumitöötajate seminar, mille korraldamisega oli palju tööd. Korraldada tuli 80 inimese majutamine ja toitlustamine, ekskursioonid, lõpupidu. Loengud toimusid Lahemaa Rahvuspargi Ojaäärse õppebaasis, külastati Kunda ja Moe muuseume ning loomulikult Rakveres avatud ekspositsiooni.

Aasta jooksul oli muuseumis mitmeid kunstinäitusi, raamatunäitus muuseumi kogudest; näitustega tutvustati ka geoloogilisi vaatamisväärsusi ning toalilli.

1975.a. algatas muuseum linnakodaniku majamuuseumi asutamise mõtte. Selleks taotleti kahetoalist korterit põlengu järel taastamisel olevas majas Pikk tänav 3.  Kogumistegevuses seati eesmärgiks leida korteri sisutamiseks sobivat mööblit. Teine algatus muuseumilt oli Rakvere esmamainimise 750. aastapäeva tähistamine järgmisel aastal, milleks moodustati linnavalitsuse juurde korraldav komisjon.

Sel aastal asutati Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond, millest sai Gunnar Kirsi juhtimisel muuseumile tihe koostööpartner. Nende esimeseks tööks sai kaalukoja restaureerimine, sügisel alustati töid linnusel.

Majas toimusid kunstinäitused, esimene klaasinäitus, rajooni käsitöömeistrite näitus, eksponeeriti Eesti kunstnike rindejoonistusi, valikut vabariikliku õpilastööde näituse töid. Maalinäitusega tähistati Richard Sagritsa 65. sünniaastapäeva.

1976.a. läks põhiliselt Rakvere linna juubeli tähe all. Ilmus Odette Kirsi koostatud brošüür, toimus linna ajaloo teaduslik konverents, avati erinäitus “Rakvere 1226 – 1976”, kus esimest korda olid eksponeeritud linnuse arheoloogilised leiud. Vallimäele paigaldati skulptor Riho Kulla kavandatud monument.

1977.a. tegevuses määras palju SSOR 60. aastapäeva tähistamine, milleks juhised tulid ministeeriumist. Muuseum proovis lihtsamalt läbi ajada – tegi rändnäituse, mille saatis ringlema. Kõik asutused kasutasid meelsasti, sest said linnukese kirja. Küll aga tähistati tõsiselt Rakvere Muuseumi Seltsi asutamise 50. aastapäeva – korraldati konverents, pandi välja näitus ja korraldati õhtul pidu. Üritusel osalesid ka muuseumi seltsi asutajad Arved Palgi ja Richard Leemets

1978.a. kulus palju aega ja energiat Kunda muuseumis uue ekspositsiooni tegemiseks.

Aasta lõpus külastas Kundat tähtis külaline

Rakveres tuli tegeleda mitmete majandusmuredega. Talv oli väga külm ja puid ei jätkunud, maja on kogu aeg külm. Kevadel voolas lumesulamisvesi hoovipealsesse lattu sisse. Samuti tuli suurveega võidelda Moel.  Ajutised näitused olid enamasti kunsti- ja käsitöönäitused. Kavandati uut looduseosakonna ekspositsiooni, kuid teostamiseks raha ei jätkunud.

Aasta lõpul alustati muuseumihoone välisfassaadi remonti. Otsiti lahendusi keskkütte majja saamiseks, kuid edutult.

Sel aastal tekkisid uued plaanid linnakodaniku muuseumi rajamiseks. VRV Rakvere osakonna juhataja Gunnar Kirss pakkus selleks välja maja Pikk 50. VRV oli ostnud hoone oma kontorihooneks, kuid siis leiti, et krunt on liiga väike. Restauraatorid pakkusid, et annavad maja täitevkomiteele, tingimusel, et see läheb muuseumi kasutusse.  

1979. aastal oli jätkuvalt mureks külm maja. Tõsine õnnetus juhtus Kundas, kus pööningul lõhkes veetoru ning muuseumi ruumid ja alles avatud ekspositsioon said tõsiselt kannatada. Paar kuud kulus kuivatamiseks, siis oli võimalik hakata olukorda taastama.

Rakveres jätkus eelmise aasta lõpul alanud muuseumihoone remont.

Aasta üks huvitavamaid näitusi oli “Rakvere linnuses toimuvatest töödest 1975 – 1979”. Eksponeeritud oli hulgaliselt arheoloogilisi leide ja paralleelselt alustati ka leidude arvelevõtmist kogusse.

Kohustuse tähistada ENSV vabastamise 35. aastapäeva lahendasid muuseumitöötajad kavalal viisil – eksponeerisid endise laskurkorpuse sõjamehe, harrastusfotograaf Aleksei Palamaa fotonäitust „Kodulinna 35 aastat“

Alustati Pikk 50 maja lammutustöid, majast jäi püsti ainult mantelkorsten.

1980.aastal maja remont jätkus. Ette oli võetud akende vahetus, et taastada algsed väikeste ruutudega aknad, kui aknad olid kõik isesuurused ja nende paigaldamine võttis palju aega. Vahepeal saadeti kõik ehitajad Tallinnasse olümpiamängudega seotud objektidele ja töö seisis. Pikk 50 elumaja ja kõrvalhoone  said sügiseks katuse alla.

Sel aastal oli muude hulgas muuseumis üks eriti kõmutekitanud näitus, mis tekitas koguni järjekorra muuseumi ukse taha. Veebruaris-märtsis oli avatud Vinni sovhoosis töötanud fotograafi Ain Kimberi aktifoto näitus. Külastajaid oli palju, enamuses mehed ja mõni lausa igapäevane külastaja.

Viimastel aastatel oli muuseumitöötajad võtnud sihiks tõsta muuseumi kategooriat. Selleks tehti aktiivset kogumistööd, et suurendada muuseumikogu. Nii oli kümnendi lõpuks muuseumikogu suurus 60 466. Külastajaid käis Rakveres 58 640, Kundas 3020, Moel 850.