Ajalooblogi: Pildid Eesti rahwa elust

Oruveski_C_Schultz_1870
Fotol on Oruveski veskitalu Palmse mõisas (Foto: C. Schultz, 1870)
RMF641_216_2_pisipilt (1)
RM F 641:216 Mehed hobustega põllul

1887–1888. aasta paiku alustas ajakirjanik Jaak Järv (1852 – 1920) üle Eestimaa sanitaar-topograafiliste teadete kogumist, millised lootis avaldada oma toimetatud ajalehes Wirulane. Kuna aga ajaleht 1888. aastal tegevuse lõpetas, üritas ta oma kogutud materjalid raamatu kujul välja anda. Kui seegi ei õnnestunud, avaldas ta osa sellest augustis 1892 ajalehes Postimees järjejutuna. Avaldame sellest osa, kus kirjeldati elamute olukorda Virumaal.

 Wirumaa. Waiwara k. Kui armas tundmine tõuseb südamesse, selle kihelkonna elumajadest kuuldes! Teataja kirjutab: „Narwa linna lähikonnas on elutoad rehetubadest lahutatud ja seda juba 1870 aastast saadik, millal maad kruntidesse pandi. Rõõmustaw on siin talumajadesse sisse astuda. Laudpõrandad puhtaks küüritud ja, kus wähegi wõimalik, põrandatekid pääl üles tehtud woodid, paar ehk enam pilta seinade pääl, tarwilised lauad, toolid, kapid jne., nii et kõige tarwilisem ruum kesket tuba aga weel waba on. Igas majas, kus priiuse ajal kaswanud nooremaid mehi elab, on ikka ise oma tislar ja tehtakse kõik nimetatud majaasjad kodus. Puhtuse armastus elumajades on siia, wõib olla, Wenemaalt toodud, sest Narwa tagant wenelased küüriwad enamasti iga laupäew eneste elumajade põrandad, seinad ja laed puhtaks. Siit rahwas ise ehitasiwad seltsis ja oma kuluga majad uute kohtade pääle pärast maamõõtmist üles ja nii tema majapidamise industria kõik ta enese oma. Korstnaga ja laudpõrandaga elumajasid om siin maakonnas küll 93%.” Kui kaunis kuulda. Akende puudusest ja teistest orjaaja asjust, mida ülemal Harjumaalt kuulsime, ei tea Waiwara teataja midagi. lisaku kihelk. on säält tulnud teatuse järele ka õige rohkesti laudpõrandaid ja korstnaid, mõnes külas ja wallas peaaegu kõikidel elumajadel. Ilma aknata elumajasid ei tea teataja nendes waldades, mis temale tutwad, mitte olema, niisamuti ka mitte loomade inimeste sekka toomist. Ta tunneb aga enamasti ainult Terewere walda. Selle walla Tammetaguse külas ei olla enam ühtigi elumaja ilma korstnata ei ilma laudpõrandata, kuid rohkem jagu elumajasid olla weel rehetubadega ühe katukse all, seega wähem jagu ise katukse all. Edasi ütleb säält teataja: „Waresmetsa küla, mis 15 aasta eest õige inetu ja must näitas, nii et tema oma mustuse poolest tuntud oli, on nüüd Terewere ja Tammetaguse külast ette jõudnud. Ehk küll kõik rentnikud, on nende elumajad, rehe otsa ehitatud kambrid, enamasti kõigil seest krohwitud, aknaraamid wärwitud, põrandad puhtaks pestud, laelambid enamasti kõigil talweõhtutel põlemas, kõik kena, et paremat ei tea tahtagi. Mõisaproualgi on nende üle hää meel ja ta paneb neid teiste külade peremeestele ette üteldes: „Elage nõnda kui Waresmetsa mehed elawad!” – Haljala kihelk. Wihula w. “Korstnaid hakati Wihulas umbes 40 aasta eest ehitama, mõisa käsu pääle ja walla poolt. Laudpõrandad tuliwad hiljem. Rehetoa põrandad on enamasti kiwist, aga kambritel lauast. Wihula wallas on enamasti kõik elumajad korstnaga; maapõrandaid ei olegi. Ilma aknata elumaja minu teada siin wallas ei ole ja muid loomi elumajades ka ei peeta kui kanasid, neidgi harwasti.”

Kadrina kihelkonnas Palmse w. „Siin tehti laudpõrandaid 80 aasta eest ja korstnaid 40 aasta eest. Nüüd on Palmses weel 4% korstnata majasid ja mitte ühtegi % maapõrandaga.“ Palmse on aga Kadrina kihelkonnas wistiti ainuke wald, mis elumajadest nii inimese elu kohalisi teatusi anda wõib. Pala wallast, säälsamas kihelkonnas, kirjutab säälne teataja: „Pala wallas ei ole mitte ühte korstnaga maja. Kõik ahjud on wana orjaaja moodi; kuda neid isa on teinud, nõnda teeb poeg jälle järele. Ainult nii palju on pojad isa jälgedest saanud wälja astuda, et nad nüüd seda pruugiks peawad, üle kerikse üht katet teha, mis womm hüütakse; niisugusid wommisid wõi warjusid on juba mõnes talus ahju keriste pääl. Seda ruumi, kus ahi sees, hüütakse tuba ja see, kus ahju ei ole, toa kõrwal, seda hüütakse kambriks. Kambritel on ka puupõrandaid; need on niisugustest puudest tehtud, mis kas kirwega on lõhutud ehk saega lõhki lõigatud, aga hööwlit sinna pääle pole pandad. Ka on neil puupõrandatel kuiwanud mudakord samuti pääl, nagu nende tegemisest saadik sinna korjanud; palju paremat temast kiita ei ole kui sauepõrandast. Niisugusid puupõrandaid, olgu küll mudakattega, hakati siin siis tegema, kui tegu lõppes ja rendi pääle saadi. Aga toal on ikka sauepõrand, nõnda kui see enne ja ikka on olnud. Klaasaknad on meie taludes kambritel enamasti igal pool; kui ka igal pool mitte hääd, aga klaasitükkidest kokku lapitud ikka on. Mitmetele tubadele lastakse küll walgus uksest sisse, ja peabgi uksest laskma, sest muidu ei näe pimedas elada. Uksest tuleb walgus mõnedele talu peremeestele ja wabadikkudele.” Kolmas teataja säält samast kihelkonnast kirjutab Imastu walla kohta: “Ainult kuus talu on korstnaga, aga ometi on siin wallas pääle 40 talu, ise weel wäikekohad ja saunad. Pooled nendest elawad weel mulla wõi saue-põranda pääl ja pruugiwad ukse, ehk nagu nad ise ütlewad, sanga auku walguse andjaks. Loomadega segi-elu palju ei ole, olgu siis, et mõni seapõrsas ehk lambatall tõbe pärast tuppa toodakse. Kanad ja kuked on igal ühel sängi all; need on toaloomad. Kukk iseäranis on wäga tarwilik; sest seda kannusjalga pruugitakse ajamõõtjaks. Tunni kell on aruldane asi.”

Simuna kihelkonnast Moora wallast kirjutatakse: „Moora wallas on kaks küla, Salutaguse ja Saduküla. Esimeses on 20 talu, teises 22. Ühelgi toai ei ole akant ees, kuna kambritele uuemal ajal aknad ja laudpõrandad on siginenud. Siisgi on kummagis külas kuue talu kambritel sawipõrandad isaisa wiisi. „Teataja ei ole mitte säält inimene, waid kaugelt eemalt, kes kord sääl wallas käima juhtunud ja siis „rahwa elupiltide” tarwis seda kohta uurinud. Korstnaist ega loomadest inimeste seas ei ütle tema midagi, millest ehk märgata wöiks, et neid kumbagi tema silma puutumas pole olnud. Tubades, see on rehetubades, millel ühelgi akant ei olla, saawad muidugi inimesed ka elama, muidu ei oleks teatajal neid asja olund nimetata.”

Järw, J. Pildid Eesti rahwa elust. – Postimees, 1892, nr. 171,–176, 182–185

Skip to content