Ajalooblogi: Jõulud
On alanud hooaeg, kus päkapikud piiluvad meid põõsast, põrandapraost, lakast, laost, katuseviiludest ja mistahes maailmajaost. Kuigi meie oleme igapäevaselt kontrollitud ja meie head ning halvad teod jõuluvanale ette kantud, ei tea me päkapikkude argielust suurt midagi. Võiks ju eeldada, et nad jõulude ajal töötavad vahetustega ning samal ajal sätivad oma kodu pühadeks valmis nagu meiegi.
Piilume pisut päkapikkude maailma, kasutades 1930. aastatel väga populaarseid sini-valgeid tikitud päkapikkudega seinavaipu ja käterätte ning asetame nende toimetused jõuluaega. Jõul algas toomapäeval 21.12 pühade ettevalmistustega ja lõppes 6.01 kolmekuningapäeval.
Osades piirkondades pandi toomapäeval jõuluõlu käima, teises kandis, aga pidi õlu selleks ajaks juba valmis olema. Käidi perest perre värsket õlu toobiga viimas. Vanarahvas rääkis: kui külla tulnud Toomal oli valge müts peas, tähendas see, et õlle peal vaht mõnusalt kobrutab.
Üks hea õlle tegu sai kindlasti alguse heast puhtast veest. Ohtralt vett kulus ka majapidamises toimetades. Selleks, et sa ei oleks järgmine aasta laisk ja räpane, tuli enne jõule kogu maja korralikult puhtaks kraamida.
Pühade aegu pidi kõht mõnusalt pidurooga täis olema ja toitu pidi kindlasti jaguma ka külla tulnud hingedelegi. Vaaritamist oli palju.
Lisaks usinale tubade kraamimisele oli enne pühi oluline ka ihu harimine. Päkapikud ei ole eriline saunarahvas, vaid eelistavad võtta pigem vanni.
Ihu haritud, road valmistatud, nüüd võib rikkalikud liuad lauale kanda.
Aegsasti valmis tehtud töö tagas selle, et pidu võis alata.
Ilusat advendiaega!
Signe Lintrop
koguhoidja-säilitaja
Kasutatud kirjandus:
M. Hiiemäe Virumaa Kalendripärimus 2018 Eesti kirjandusmuuseum
Ü.Teder Vanadest Eesti rahvakommetest 1991 Kirjastus Perioodika