Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. I osa : 1946-1950
Rakvere Muuseumi Selts, mis asutati 1927.a., avas praeguse keskraamatukogu majas oma esimese näituse 7. detsembril 1930. Sõda küll katkestas mõneks ajaks muuseumi tegevuse, kuid see jätkus vahetult peale sõda uuesti. Nii võime tänavu tähistada muuseumitegevuse 90. aastapäeva Virumaal.
Kauaaegne muuseumi direktor Leili Pajos (1929–2000) on koostanud Rakvere muuseumi kroonika 1946 – 1999. Järgnevates blogipostitustes heidame pilgu muuseumi tegevusele selle kroonika vahendusel.
Aastad 1946 – 1950
1946
ENSV Ministrite Nõukogu määrusega asutati 26.04.1946 Narva muuseumi asemel Rakveres muuseum. Ajendiks oli asjaolu, et Narva muuseumi varad olid evakueeritud Muuga mõisa, kus nüüd sooviti taas avada kool.
Muuseumi esimene koosseis oli järgmine:
- direktor Veera Kala-Ranne (endine näitleja, kes oli lõpetanud naiskutsekooli);
- vanem teaduslik töötaja August Krikman (end linna arhivaar);
- fondide juhataja Arvo Puu (lõpetanud Jõhvi keskkooli)
- Lisaks veel raamatupidaja ja 2 koristaja-valvuri ametikohta. Direktori kuupalk oli 600 rbl, koristaja-valvuritel 150 rbl.
Kohe asuti kokku koguma Rakvere Muuseumi Seltsi poolt kogutud esemeid ning toodi Muugast ära Narva muuseumi varad. Samuti koguti ka uusi eksponaate. Kuna teadmisi muuseumitööst ei olnud kellelgi, siis eriti täpset arvestust ei peetud. Teada on, et aasta lõpuks oli muuseumil 1068 eksponaati.
Muuseum sai enda käsutusse Tallinna t 3 teisel korrusel 4 ruumi.
1947. a. jätkus kogumistegevus ja ettevalmistus muuseumi avamiseks. Arheoloogia ekspositsiooni plaani koostas Marta Schmiedehelm TRÜ Arheoloogiamuuseumist ning loodusteaduste osa Gustav Vilbaste, kes määras topised ja herbaariumid, koostas etiketid ning tabelid. Muuseum avati külastajatele 10.02.1947 ja jäi avatuks T – P 11 – 16. Kultuurhariduslike Asutuste Komitee andis ülesande saavutada aasta jooksul 8000 külastajat, aasta lõpuks märgiti 8720 külastajat. Töötingimused olid kitsad ja fondiruumi praktiliselt ei olnudki. Väljaspool muuseumi, Rakvere Rahvamajas, korraldati isetegevuslike kunstnike näitus.
1948.a. saadi muuseumile ruumi juurde ja uuendatud ekspositsioon avati juulikuus.
Samuti korraldati Kiviõlis näitus põlevkivitööstusest. Ekspositsiooni ja näitused kujundas Riho Lahi. Korraldati arheoloogilised kaevamised linnuses ühes lõunapoolses ruumis. Kahjuks ei ole sellest säilinud ei leide ega kirjeldusi. Rakvere Rahvamajas korraldati näitus „Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon“. Aasta lõpus lahkus muuseumist Arvo Puu ja teaduslikuks töötajaks tuli Linda Rünk.
1949.a. oli muuseum remondi tõttu augustist kuni novembrini suletud ning valmistati ette looduse ja põllumajanduse osakonna uut ekspositsiooni. Kujundajaks oli Riho Lahi. Aasta jooksul korraldati mitmeid tähtpäevalisi stendinäitusi (Lenini elu ja revolutsiooniline tegevus, A. S. Puškini elu ja looming jne.)
Alustati muuseumi kogude registreerimist kogude juurdekasvu päevikusse, kuhu kanti sisse nii eksponaadid kui ka abimaterjalid (joonised, skeemid, mulaažid jms). Hoidlaruumiks saadi üks ruum maja läänepoolses otsas sissepääsuga tänavalt.
Aasta lõpul külastas muuseumi komisjon parteikomitee ja linna ning maakonna täitevkomiteede töötajatest, kes üksmeelselt leidsid, et kogu Tallinna 3 maja tuleks anda muuseumi kasutusse.
Juulis läks pensionile August Krikmann ning tööle asus Leili Pajos. Muuseumi külastas 11362 inimest.
1950.a. toimus Rakveres ülevabariiklik muuseumitöötajate seminar. Selleks uuendati ja täiendati ekspositsiooni ning seminari toimumise ajaks maikuus olid ekspositsioonis avatud kõik osakonnad:
I tuba – ajalugu kuni 18. saj.,
II tuba – 18. ja 19. saj,
III tuba oli jagatud kaheks – ajalugu kuni Suure Isamaasõjani ja teisel pool tööstus ning geoloogia,
IV tuba – loodusteadus,
V tuba – põllumajandus.
Aasta jooksul korraldati 6 ajutist (stendi)näitust. Jätkus ruumiprobleemi lahendamine – raamatukogule anti uued ruumid ning muuseum pidi saama ruumi juurde, kuid raamatukogu ruumide vabastamine venis. Augustis lahkus Rakverest Tallinnasse Veera Ranne, tema asemel määrati direktoriks Aleksander Rünk.
1950. aastal toimus administratiivpiiride ümberkorraldamine ning selle tulemusena nimetati senine Viru Maakondlik Muuseum ümber Rakvere Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks, mille tööpiirkond oli Rakvere, Kiviõli, Jõhvi, Loksa, Tapa ja Väike-Maarja rajoonid.
Muuseumil oli koos abimaterjalidega 2826 eksponaati ning aastas külastas muuseumi 10137 inimest.