Ajalooblogi: Esimene eesti raamatu aasta muuseumi kogus
Autor: Pilvi Põldma, 30.01.2025
Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud raamatu ilmumisest. Seda olulist sündmust tähistame Eesti Raamatu Aastaga, mis kestab 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani). Meilgi on plaanis märtsis 2025 avada näitus Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis, millega on seotud loenguprogramm. Ootame märtsi lõpuni kaastöid ka mälestuste kogumise kampaaniale “Kuidas ma lugema õppisin?”. Löö kaasa, vaata rohkem SIIT!
Ent algatuseks heidame pilgu tagasi, milliseid materjale on meie muuseumikogus esimesest raamatu aastast säilinud.
Esimene eesti raamatu aasta toimus 1935. aastal
Pikka aega peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. aastal välja antud Wanradt-Koelli katekismust. Säilinud on 11 raamatulehe fragmenti, alamsaksakeelne tekst vasakul ja selle tõlge eesti keelde paremal lehepoolel. Fragmendid sobitati hoolega kokku, mõni leht isegi 12 tükist. Leiu hulgas oli säilinud raamatu viimane lehekülg alamsaksakeelse märkusega, et see on trükitud Wittenbergis Hans Luffti poolt 25. augustil 1535. aastal. Katekismuse alamsaksakeelse teksti koostaja on Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt (u 1500−1567) ning selle tõlkis eesti keelde tollane Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell (u 1500−1540 Tallinnas). Loe rohkem Tallinna Linnaarhiivi blogist SIIT!
Selle teadmise põhjal, et vanim eestikeelne raamat on Wanradti ja Koelli katekismus, tähistati 1935. aastal arvukate üritustega esimest korda eesti raamatu aastat. Eestvedajaks oli Eesti Kirjanduse Selts ja sündmus toimus 24. veebruarist 1935 kuni 24. veebruarini 1936. Raamatuaastal rõhutati, et raamat on rahva iseseisvuse üks nurgakividest, mis on mõjutanud rahva vaimset, majanduslikku ja poliitilist elu.
Muuseumikogus on säilinud raamatuaasta märk, mille kavandas Rakveres sündinud ja õppinud kunstnik Hando Mugasto. Graafikuna on Hando Mugasto teinud 1930. aastatel illustratsioone paljudele eesti kirjanduse teostele näiteks Friedebert Tuglase romaani „Väike Illimar” I osale, Jüri Parijõe muinasjutukogule “Külaliste leib”, Marie Underi luulekogule „Ja liha sai sõnaks”, Erni Hiire luulekogule “Pöörang” jt.

Lisaks leidub mitu raamatu aastale pühendatud postkaarti.

Postkaardil on vanima eestikeelse poliitilise trükise tiitelleht – Rootsi kuninga Karl XII üleskutse eestlastele Suure Põhjasõja alguses aastal 1700.

Postkaardil on piibli esimese eestikeelse trüki (1739) frontispiss ja tiitelleht.

Raamatuaasta tegevuse üheks tähtsamaks haruks on meie koolide kultuuriline sisustamine
Raamatuaasta eesmärgiks seati raamatu tähtsuse selgitamine inimese elus ja riigi arengus, raamatu lähendamine rahvale. Raamatuaasta kultuurialases programmis püstitati ülesandeks tunduvalt parandada raamatukogunduse olukorda ja suurendada raamatukogude kasutajate üldarvu. Tehti selgitustööd koduraamatukogude asutamiseks ning taheti, et raamat oleks kättesaadavam ka kaugemates külades elavatele taluperedele.
Nii koguti ka Rakveres raamatuaasta puhul vajalikku kirjandust kooliraamatukogudele.



Raamatunäitus Rakveres. Ainulaadne ja huvitav üritus kõigile. Kirjanike käekirjanäidised
Raamatuaasta Rakvere komitee korraldas tuletõrje seltsimaja saalis raamatuaasta näituse. Näitus oli avatud 20.–25. septembrini kell 9 kuni 20. Kaks korda päevas jagati asjatundjate poolt seletusi. Näitusele pääses raamatuaasta rinnamärgiga, mida oli võimalik ka kohapealt osta.

Näitus andis ülevaate Eesti raamatu ajaloost, eraldi osas sai näha Rakveres trükitud raamatuid ja ajalehti. Lisaks olid väljas ka kirjanike käekirjanäidised. Need 23 käekirjanäidist on säilinud muuseumi kogus.






Sündmuseid jagus igale maitsele alates ballist kirjandusliku kohtuni
Laupäeva õhtul oli raamatuaasta ball ohwitseride kasiinos, kus loositi wälja ka raamatuloterii, millise piletid olid juba warem müügil. Peawõiduks oli 30 kr. väärtuses raamatuid, wähemateks wõitudeks üksikud raamatud, kirjutab Virumaa Teataja 23 septembril 1935. Raamatuaasta ball toimus 21. septembril 1935 Rakvere garnisoni ohvitseride kasiinos. Järgmisel päeval, 22. septembril peeti Eesti raamatu juubeliaktus käsitööliste seltsimajas. Rakverre oli tulnud luuletaja Henrik Visnapuu ja haridus- ja sotsiaalministri abi dr Alfred Mõttus. Muidugi oli kohal Jakob Liiv oma päevakohase proloogiga, mille esitamise järel puhkes mõlemal aktusel aplausitorm.



Odette Kirss on ajalehes Virumaa Teataja 9. detsembril 1935 ilmunud artiklile toetudes kirjutanud käsikirjas „Rakvere linn ja rahvas 1918-1940“ ühest huvitavast raamatuaasta üritusest:
Raamatu aasta viimaseks suuremaks ettevõtmiseks Rakveres kujunes järjekordne kirjanduslik kohus. See sai teoks 8. detsembril ja kohut mõisteti A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ 4. osas oma abikaasat Karinit tappa üritanud Indrek Paasi üle. Taas olid etendusse kaasatud peale RNR /Rakvere Näitlejate Ring/ liikmete mitmed linna kohtu- ja politseitegelased, advokaadid, kooliõpetajad jt. Kohtumõistjate koosseisu kuulusid juristide kõrval veel ka Jakob Liiv ning skulptor August Vomm. Peaosalist Indrekut etendas Aluvere koolijuhataja Ants Tammaru, kes olla saanud oma rolliga suurepäraselt hakkama. Kohus oli karm ja mõistis Indrekule karistuseks kaks aastat tingimisi.
Muuseumikogus sellest sündmusest kahjuks materjale ei ole. Küll leiame ühelt fotolt Indreku osatäitja Ants Tammaru.

Raamatuaasta jätkuks: Avati Viru lauliku mälestussammas. Suur rahvamurd avamistalitusel
Üks raamatuaastal ettevõetud algatus jõudis tulemuseni mitme aasta pärast. Raamatuaasta Rakvere komitee otsustas alustada raha kogumist Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussamba fondi. Jakob Liivi ettepanekul määras linnavolikogu oma koosolekul 26. septembril fondi tarvis 300 krooni. Mälestussammas (kujur Aleksander Eller) püstitati Vallimäe veerele ja avati 30. mail 1937. aastal.
Ajalehes Virumaa Teataja ilmus 31. mail 1937 pikk ülevaade Viru lauliku ausamba avamisest. Samba avakõne pidas monumendi püstitava komitee esimees linnapea Aaviksoo, kes andis ülevaate samba püstitamise mõtte tekkimisest ja kavatsuste teostamisest. Aaviksoo selgitas ka, miks sammas on just siia Vallimäe nõlvakule püstitatud: üheks põhjuseks oli rahva seas liikunud legend nagu oleks Kreutzwald ja Faehlmann Vallimäel andnud noortena tõotuse töötada Eesti rahva kasuks. Veelgi kaalukam oli aga asjaolu, et praegune samba asukoht on Kreutzwaldi sünnikohta Kadrinasse viiva tee ääres. Vaata lähemalt SIIT!
Kas olete märganud monumendil olevat teksti “Kaugelt näen kodu kasvamas”?

Head eesti raamatu aastat!