Ajalooblogi: Alexander von der Pahleni viimne teekond
Kammerhärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (1819 – 1895) jääb ajalukku eelkõige Balti Raudtee Seltsi presidendina ning raudteeliini Peterburi – Tallinn – Paldiski rajajana. Lisaks sellele oli ta Rüütelkonna peamees (1862 – 1868), maanõunik ja riiginõunik. Aastal 1872 valiti ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu presidendiks ning selles ametis tegutses ta kaheksateist aastat.
1863. aastal kolis ta Vaidast Palmse mõisa, kus elas oma elupäevade lõpuni. Abielust Olga Frederika Agnes Isabella von Grotega sündis üheksa last – kuus tütart ja kolm poega. 1893. aastal tabas Alexandrit raske haigushoog, mis sundis teda oma viimased aastad veetma voodihaigena kodumõisas. Alexander von der Pahlen suri 7. augusti hommikul ning maeti kolm päeva hiljem Pahlenite hauaplatsile Ilumäe surnuaial.
Matustest kirjutas pikalt ka Postimees.
„10. skp. kanti Palmse mõisa – herra kammerherra Alexander baron von der Pahleni surnukeha tema oma matmise-paika Ilumäe kiriku-aiale maamulda. Kadunud herra matmisest wõttis osa, wõib kindlste öelda, kõik Palmse walla rahwas. Selle pääle waatamata, et paras rukki seemendamise aeg oli, woolas igalt poolt inimesi alandlikus leinaehtes oma häätegijat wiimast korda saatma. Palmse mõisast kuni Ilumäe kirikuni 4 wersta kanti kadunu surnukeha peremeestest, ilma et oleks seda hobuste pääle pandud, õladel; kiriku juurest poole wersta kaugusel wõttis suur kogu rahwast ja laulukoor leina rongi wastu. Haua-künkale pandi walla taluperemeeste nimel tore metall-pärg puusärgi pääle, mis juures kohaline kooliõpetaja mõnusas kõnes soojad südamelikud sõnad lahkunud walla-häätegijale hauda järele hüüdis, kõiki tema häätegustd meelde tuletades. Kadunud Pahlen, kui rahwa hariduse edendaja, asutas kõige esiteks walla koolimaja, andis walla hoonete jaoks rohkel käel hinnata materjali; kui looduse ilu armastaja, kinkis tema omast määratu juurest puukoolist puid ja ilupöõsaid talu – õuede ilustamiseks, ja tungima! sõnal pani ka oma wallaperemeestele ette, et need oma majade juure puid ja põõsaid istutaksiwad: kui priiuse armastaja, müüs tema ju sel ajal, kui orja-öö Eestis asus, odawate hindadega peremeestele talu – kohte päriseks, päälegi loomulikkude ja soowitawate tingimistega, nii et 44 aasta jooksul aastase rendi maksuga koos ka ostu-hind oli tasutud; kui helde südamega ja õiglane kristlane, pidas tema oma isast asutatud Ilumäe kirikut ülemal ja aitas neid walla liikmeid, kellel puudus oli wõi kes õnnetuse korral oma waranduje oliwad kaotanud. Ühe sõnaga: Kammerherra Alex. baron von der Pahlen oli oma wallale tõsine häätegija, mikspärast tema wald waranduslisel seisukorral ja hariduse järjel kaugel teistest waldadest ees seisab. Sette pärast just oliwad kadunud mõisa-herrad ka kõik walla inimesed wiimast korda saatmas, armastusega tõsiselt leinates temale wiimast tänu üles näitamas. Nimetatud matmeje-päewal wõis iga üks päältwaataja selgesti näha, kudas eestlane õiglasest südamest oskab oma häätegijat auustada, olgu see mõisa herra wõi keegi muu teise rahwa liige. Praegune Palmse mõisaomanik baron von der Pahlen, kadunud kammerherra poeg, tänutäheks ja oma isa mälestuseks, et wald tema isa nii soojalt on armastanud ja nii auusasti teda tema wiimasele puhkusele on saatnud, kinkis wallale omanduseks kooli jaoks wälja mõõdetud põllu-, karja- ja heinamaad. Et kadunud kammerherrad ka teistes kõrgemas ringkondades auustati, tunnistab see, et pääle matuseid, enamasti igal päewal käiwad suured auumehed ja mõnede seltside saadikud pärgasid Pahleni hauakünkale maha panemas. Nende päewade sees saata Tallinna kaupmehed saadikud hõbepärga lahkunud hauale maha panema, milleks praeguselt mõisaomanikult luba olla palunud. Rahu auujameelelisele häätegijale!
Käesoleva aasta augustis möödub 125 aastat Alexander von der Pahleni surmast. Sel puhul toimub sügisel Palmse mõisas tema elule ja tegevusele pühendatud konverents.
Susanna Murel SA Virumaa Muuseumid teadur