Ajalooblogi: 500 aastat raamatukogusid Rakveres

Autor: Uno Trumm, Virumaa Muuseumide vanemteadur

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis on Eesti raamatu aasta puhul avatud näitus „Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere“. Jätkame ajalooblogi lugudega, millest seekordne on pühendatud Rakveres tegutsenud raamatukogudele.

Tänavu tähistame raamatuaastaga eestikeelse raamatu 500. aastapäeva. Enam-vähem sama vana on ka Rakvere esimene raamatukogu – frantsisklaste Püha Miikaeli kloostri raamatukogu, kus hoiti veelgi vanemaid teoseid, millest üksikud on tänini säilinud.

Hiljemalt 18. sajandi teisest poolest tegeldi Rakveres kõige raamatutesse puutuvaga: neid trükiti trükikodades, köideti köitekodades, müüdi raamatupoodides, laenati raamatukogudest ning muidugi loeti.

Rakvere esimene raamatukogu ja vanimad raamatud

Aastail 1503–1558 tegutses Rakveres praegusel Teatrimäel frantsisklaste Püha Miikaeli klooster, millel oli oma raamatukogu. Ilmselt viidi Liivimaa sõja alguses 1558. aastal see sõjapakku Tallinna ja anti 1564. aastal üle Tallinna Oleviste raamatukogusse (Vana Tallinna Raamatukogu).

Tänaseks on frantsisklaste kogust alles kümmekond raamatut, mis on hoiul Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus. Nende hulgast on eriti väärtuslikud kaks 15. sajandi lõpust pärinevat inkunaablit. [1]

Rakvere frantsisklaste Püha Miikaeli kloostri raamatukogusse kuulunud raamatuid Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus:

1. Omnivm opervm Divi Avrelii Avgvstini. Coloniae 1539; Ambrosius. Tres officiorum libri.[Leipzig] 1515 (konvoluut)
2. Ptolemaios. In hoc opere haec continetur Geographia. Romae 1507
3. Hieronymus. Epistolae. P. 1.–3., Lugduni 1518
4. Biblia latina. Nurnbergum 1479
5. Justinianus. Institutiones cum glossa. Venetija 1478
6. Aristoteles. Opera (Latine). [Veneetsia] 1496
7. Canones concilii provincialis Coloniensis … Anno 1536, Colon[iae], 1538
8. G. Witzel. Hagiologium, seu De Sanctis Ecclesiae, Moguntiae, 1541; A. de Castro. Adversus omnes haereses, [Pariis], 1534 (konvoluut)
9. B. Pürstinger. Theologia germanica in qua continentur articuli de fide, evangelio, virtutibus et sacramentis, Augustae Vindelicorum, 1531; B. Pürstinger. Tewtsch Rational über das Ambt heiliger mess, [Saalfeld?], 1535 (konvoluut)
10. F. Nausea. Homiliarum centuriæ quatuor, Coloniae, 1534

Siinkirjutaja arvab, et lisaks frantsisklaste kloostrile oli raamatuid ka Rakvere ordulinnuses. Näiteks loeti seal vastavalt ordureeglile piiblit ette iga söögikorra ajal. Ilmselt võis usulist kirjandust olla rohkemgi, kuid mingeid teateid sellest pole säilinud. Raamatuid võis olla ka Rakvere Püha Miikaeli ja linnuse Püha Maarja kiriku preestril ning pärast reformatsiooni ka pastoril.

Esimesed uusaegsed raamatukogud Rakveres

Raamatute levikust ja kasutamisest Rakveres 17. sajandil kindlaid andmeid pole, kuid kuna linnas tegutsesid kool ja kirik, kasutati neis kindlasti ka raamatuid.

Legendi järgi elas 17. sajandi lõpus Rakveres Forseliuse seminaris õppinud Tenno Mardi Johan, kellel olnud Bengt Gottfried Forseliuse koostatud aabits, eestikeelne katekismus, lauluraamat ja tartukeelne „Wastne Testament“, mida ta soovijaile mõningase tasu eest välja laenutas. Kahjuks ei ole tema tegevusest õnnestunud seni dokumentaalseid jälgi leida.

Laenuraamatukogu asutamiseks palusid 1796. aastal Rakvere bürgerid kubermanguvalitsuselt luba. See saadi ühes lubatud raamatute nimekirjaga ja nõudmisega, et raamatukogu eest vastutav isik peab olema karsklane mittesuitsetaja ning kohtu poolt karistamata. Rakvere esimesele raamatukogule võis saada saatuslikuks keelatud raamatute leidumine kogus. Viimased teated linna esimesest raamatukogust pärinesid 1801. aastast.

1804. aastal olevat Erra mõisas elunenud insener Landing hankinud kubermanguvalitsusest loa ning avanud taas linnas raamatukogu, millesse raamatute hankimiseks korjati kodanikelt annetusi. Raamatukoguhoidjaks olla saanud linnas juba 1790. aastate II poolest tegutsenud raamatuköitja Christian Gustav Flinckert (†1811). Raamatukogu tegutsenud kuni 1809. aastani.

Esimene kindlalt teadaolev raamatukogu Rakveres avati hiljemalt 1845. aasta paiku. Tegemist oli kohalike literaatide avatud erakoguga, mis 1849. aastaks olevat mitmekordselt kasvanud. Samas võis raamatukogu olla ka tunduvalt vanem, sest kohaliku pärimuse järgi olevat Rakvere arhiividokumentides juttu Eestimaa kütipolgu reamehest Nikolai Kaulinist, kes 1838 linnas asunud laenuraamatukogule raamatuid pookinud.[2] Mis raamatukogust järgnevatel aastatel sai, pole kahjuks teada.

Carl Julius ja Aurora Maria Köcheri erakogu

Aastail 1854–1874 tegutses Köcheri majas Pikk 3 laenuraamatukogu, mida pidasid galanterii-, kanga-, rõiva- ja raamatupoe omanik Carl Julius Köcher ja tema abikaasa Aurora Maria. Poes müüdi ainult saksakeelset kirjandust ja ka raamatukogust laenutatavad teosed olid saksakeelsed. 1856. aastal andis C. J. Köcher teada, et on tellinud oma raamatukogusse nii uuemat saksa- kui ka prantsusekeelset kirjandust. Raamatukogu juures tegutses ka lokaal, kus ta 1854. aasta alguses pakkus külastajatele häid Riia vabriku Koffski ja Göbel sigareid.[3]

1868. aasta sügisel teatati ajakirjandus aga kaupmees C. J. Köcheri maksujõuetusest ja tema poes olnud kaubad oksiti 9. detsembril Rakvere foogtikohtu käsul. Järgnevalt ta enam kauplemisega ilmselt ei tegelenud, sest tema ajalehereklaame kaubanduslike teadetega rohkem enam kusagil ei avaldatud. Laenuraamatukogu jäi talle aga alles, sest 1874. aasta aprillis pakkus tema lesk odavalt müüa enam kui 1000 köitega, valdavalt ilukirjandusteostest koosnevat raamatukogu.[4]

On arvatud, et Köcher ostis oma kogusse ka eestikeelseid raamatuid raamatukogu koristaja „Vana Mari” soovil, kes neid ka agaralt lugenud. „Bauerbuch’e“ laenutanud agaralt ka muidu sakslastest linnakodanikud.[5]

Seltsi Wesenberger Club raamatukogu

1882. aasta suvel oli Eestimaa kubermangus 17 raamatukauplust ja raamatukogu, millest 11 asusid Tallinnas, viis Rakveres ja üks Paides.[6]

Esimene Rakveres tegutsevatest raamatukogudest kuulus 1878. aastast tegutsevale sakslastest käsitöölisi koondavale Wesenberger Clubile. Klubi põhikiri kinnitati 19. detsembril 1878 siseministeeriumis. Klubi eesmärk oli anda oma liikmetele ja nende peredele võimalus mõnusalt ja kasulikult vaba aega veeta. Selleks korraldas klubi kirjandusõhtuid, tellis raamatuid, ajalehti ja teisi perioodilisi väljaandeid.[7] 1880. aastal oligi klubil, mille salong asus hotelli Balti Hoov (Baltischer Hof) ruumides Pikk 7, oma raamatukogu 24 lugejaga, kes maksid abonenditasu kolm rubla aastas. Aasta jooksul osteti kogusse uusi raamatuid 60 rubla eest ja köideti neid 24,22 rubla eest. Seega tõi raamatukogu seltsile 12,22 rubla kahju. Kuna raamatukogu oli klubi omandus, otsustati kahju katta ja anda raamatukogule lisaks veel 50 rubla uute raamatute muretsemiseks.

Alles siis, kui raamatukogu oli kujunenud piisavalt mahukaks, et raamatuid jätkus lugemiseks kõigile klubiliikmetele, lubas juhatus laiendada lugemisõigust kõigile klubiliikmetele. 1881. aasta alguses oli klubil 63 ning 1882. aasta veebruaris 64 liiget, mis näitab, et lugejate arv oleks võinud kasvada. See polnud siiski päevakorras, sest 5. veebruari 1883 seisuga oli raamatukogus vaid 75 teost 125 köites. Kui seni pööras juhatus erilist tähelepanu uuemale romaanikirjandusele, siis edaspidi plaaniti hankida ka teadusalaseid teoseid. 1883. aastal uusi raamatuid siiski juurde ei hangitud.

1884. aastas otsustas klubi üldkoosolek lubada kolmerublase abonemenditasu eest raamatuid laenutada ka klubi liikmete hulka mitte kuuluvatel isikutel. Raamatuid laenutati neile kaks korda nädalas, kolmapäeva ja laupäeva õhtupoolikul kella kolmest kuni kella neljani klubi ruumides.[8] Wesenberger Clubi raamatukogu tegutses veel ka 1913. aastal, mil selle raamatukoguhoidjaks oli preili A. von Dehn.[9]

Eesti laenuraamatukogu

Teiseks linna raamatukoguks 20. detsembril 1882 avatud Eesti laenuraamatukogu. Avamise ajal oli raamatukogus 316 erinevat nimetust teoseid, mis olid köidetud 182 köitesse ja kapp raamatute hoidmiseks. Raamatute ostmiseks annetasid raha kaupmees J. Ellram 125 rubla, Karivärava maakoha omanik H. Hagedahl 25 rubla ja keegi eesti päritolu ametnik Rall viis rubla.

Koolivaheajal, 20. detsembrist 1882 kuni 6. jaanuarini 1883, asus kogu Rakvere elementaarkooli majas Pikk 29, kuid siis koliti see ümber Georg Kuhsi raamatupoodi Pikk 31. Raamatuid laenutati väikese tasu eest igal kolmapäeval ja pühapäeval kella neljast kuni kella viieni pärastlõunal.[10]

1884 aasta algusest asus Rakvere Eesti laenuraamatukogu Peeter Jakobsoni juures Jüri Laasbergi majas elementaarkooli lähedal. Lugejad said sealt raamatuid laenutada teisipäeval ja neljapäeval ennelõunat ning pühapäeval kuni kella neljani pärastlõunat.[11]

Peeter Jakobson oli raamatukoguhoidja ametis lühidalt, kuna lahkus juba samal aastal Rakverest Väike-Maarjasse.[12] Kahjuks puuduvad sellest alates teated Eesti laenuraamatukogust. Selle tegevus ilmselt hääbus eestvedaja puuduse tõttu. Päris ilma eestikeelsete raamatute laenutamise võimaluseta linn siiski ei jäänud, sest 1890. aastatel laenutas neid väikese tasu eest oma raamatupoes (Pikk 17a) Paul Erna.[13]

Jevgenia Malschi raamatukogu

Jevgenia von Malschi trükikoja ja nädalalehe Wesenberger Anzeiger toimetuse juures tegutses aastail 1895–1903 eraraamatukogu. Esialgu Sokolovi majas (Pikk 13) asunud kogu sai 18. augustil 1895 koos trükikojaga majas puhkenud tulekahjus kannatada, kuid mõne aja pärast jätkus raamatute laenutamine Schmidti majas (Pikk 21/23).

Raamatukogu oli avatud kella 9.00–12.00 ennelõunal ja sealt sai 1898. aasta alguses raamatuid laenutada 80 kopikalise abonementtasu eest kuus.[14] 1899. aastal oli kogu lahtiolekuaeg pikenenud ning seda sai külastada ka õhtul kella 15.00–20.00. [15]

Rakvere käsitööliste vastastikkuse abistamise seltsi raamatukogu

Rakvere käsitööliste vastastikkuse abistamise selts alustas tegevust 1906. aasta 23. septembril. 1907. aastast tegutses seltsi juures tasuline laenuraamatukogu, mille vastutavaks hoidjaks oli Julius Valter. Raamatukogus oli 285 raamatut ja kapp nende hoidmiseks.

Segadus aruandluses tõi kaasa politsei teostatud revisjoni seltsi tegevuses 27. novembril 1909. Ühes muude puudustega avastati kogust Venemaal keelatud Lev Tolstoi teos „Kas see tõesti nõnda tarwilik on?“, mis toodi esile ühe põhjusena seltsi sulgemiseks. Seltsi liikmed väitsid hiljem, et sulgemise põhjuseks olnud selle rahvuslik tegevus. Arhiiviallikate alusel suleti selts siiski puuduva raamatupidamise, korrastamata rahaasjade ja seltsi põhikirja ränga rikkumise tõttu.[16]

Seltsi sulgemisel võeti selle varandused sh raamatud arvele ja müüdi maha. Ajakirjanduses väideti hiljem, et wäärtuslik raamatukogu loobiti iga nelja taewakaare poole laiali. Tegelikult ostis seltsi kogu ära selle liige tisler Jakob Puusep. Seltsi tegevuse taastamisel 1917. aasta kevadel kinkis ta raamatukogu sellele tagasi.[17]

1926. aastal laenutasid 134 isikut 2180 korda 4785 köidet. Kuna kogu täiendati pidevalt oli seal 1931. aastal juba üle 1600 köite. 1929. aasta septembris kolis raamatukogu uude seltsimajja ja oli alates 1. oktoobrist avatud iga päev kella 18.00–20.00, välja arvatud teisipäeval ja reedel. 1940. aasta suvel, mil nõukogude võim seltsi sulges, oli selle raamatukogus üle 5000 teose.

Rakvere Eesti Hariduse Seltsi raamatukogu

Rakvere Eesti Hariduse Seltsi asutamiskoosolek toimus 20. jaanuar 1908. Seltsi üheks olulisemaks ettevõtmiseks sai eestikeelse erakooli asutamine, kuid selle kõrval alustas 1912. aastal tegevust seltsi raamatukogu. Kui 1913. aastal oli kogus 118 teost, mida selle 24 lugejat said tasuta laenutada, siis 1916. aastal oli teoseid juba 518 ja lugejaid 79.

1921. aastal ühines Hariduse selts vastloodud Rakvere Rahvamaja seltsiga üheks Rakvere Rahvamaja ja Hariduse seltsiks ning selle ühiseks varaks sai ka Hariduse seltsi raamatukogu. Aastail 1922–1923 oli seltsi raamatukoguhoidjaks Helene Mugasto (abielus Johani), 1923–1924 tema vend kunstnik Hando Mugasto.[18]

Rakvere Linna Jaan Poska nimeline raamatukogu

1. jaanuaril 1925 hakkas kehtima „Avalikkude raamatukogude seadus“, mis nägi ette raamatukogude asutamise linnades, alevites ja valdades, et tagada kõigile kogukonna liikmetele teenusest osa saamine.

Rakvere linna Jaan Poska nimeline raamatukogu asutati 1925. aastal, mil linnavalitsus ostis ära Rahvamaja ja Hariduse seltsi raamatukogu. Raamatukogu moodustati seoses riikliku rahvaraamatukogude võrgu loomisega, millesse kuuluvad raamatukogud said raamatute ostmiseks riigilt toetust, vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt antava toetuse suurusele. 1925. aastal andis linnavalitsus raamatukogule majanduskuludeks 80 000 marka (800 krooni) ja kirjanduse muretsemiseks 160 000 marka (1600 krooni), riigilt küsiti toetust 20 000 marka (200 krooni). 1928. aastal oli kogus umbes 3000 raamatut, millest kolmandik olid saksa- ja venekeelsed.

1932. aastal paigutati linna raamatukogu senistest kitsastest ruumidest ümber uutesse ruumidesse lossi hoovil Tallinna 3a, kus avati ka lugemislaud. Uueks raamatukogu juhatajaks sai preili Marton. 1940. aasta aprillis sai raamatukogu endale nõukogu, mille esimeheks valiti Johannes Blauberg.[19]

Alates 9. septembrist 1940 asus raamatukogu aadressil Pikk 56 ning oli avatud iga päev kell 10.00–12.00 ja 15.30–19.30, välja arvatud laupäeva õhtupoolikud.[20]

Pärast nõukogude võimu kehtestamist võeti raamatukogu linnalt ära ja viidi maavalitsuse haldusalasse, muutes selle maakonna keskraamatukoguks. 1941. aasta septembris anti raamatukogu linnale tagasi, kuid vajadusel pidi see täitma ka maakonna keskraamatukogu funktsiooni.[21] Hiljemalt 1941. aasta detsembriks oli raamatukogu tagasi toodud endistesse ruumidesse Tallinna tänav 3a, kus ta asus 1944. aastani.[22]

Rakvere Linna Jaan Poska nimeline raamatukogu arvudes 12. juunil 1940[23]

Populaarsemad raamatud

Hando Runneli värsirida „Rahvas algab raamatust“ on seekordse raamatuaasta moto. Millal sina viimati raamatukogus käisid?