Konverents “Mõis. Maastik. Mälu” Palmse mõisas oli pühendatud Lahemaa rahvuspargi juubelile.
Neljapäeval, 15. oktoobril 2026 toimus Palmse mõisas traditsiooniks saanud sügisene ajalookonverents. Seekord teemal „Mõis. Maastik. Mälu“, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 55. juubelile.
Kui 1971. aastal loodi Lahemaa rahvuspark, sai Palmse mõisast rahvuspargi haldus- ja sümboolne keskus. Konverentsil võtsime vaatluse alla vaid mõned aspektid, mis lähtuvad rahvuspargi loomisel silmas peetud ideest, et alal tuleb hoida nii loodusmaastikke, kuid ka säilitada sajandite vältel inimtegevuse mõjul kujunenud kultuurmaastikku, ehituspärandit, rahva- ja kohalugusid.
Konverentsi avaettekande pidas ajaloodoktor Ulrike Plath Tallinna Ülikoolist, kes võtab vaatluse alla keskkonna mälu 17.-18. sajandil. Juttu tuli ka Jõelähtme ja Kuusalu kandi kirikukroonikates paljastuvatest keskkonna ja mäluga seotud kihistustest. Folklorist ja kultuuriloolane doktor Marju Kõivupuu vaatles Lahemaad kui looduse ja kultuuri ühisloomingut, mis on tihedalt seotud kaasaegse folklooriliikumise sünniga. Marju Kõivupuu põimis oma ettekandesse ka isiklikke mälestusi Palmsest, mis on moel või teisel teemaga seotud. Konservaator ja kunstiajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop kõneles lähemalt dilemmadest seoses Lahemaa mõisate omaaegsete restaureerimiste ja ka taasrestaureerimistöödega. Seda eelkõige Sagadi ja Kolga mõisate näidetel.
Maastikuarhitekt ja mõisaparkide uurija Sulev Nurme tõi kuulajateni Palmse mõisamaastiku stsenograafia eripära. Palmse pargis on väga hästi säilinud Põhjasõja järgne barokne vaadete struktuur ja pargi ruumiline ülesehitus. Oluline on nii palju kui võimalik hoida alal juba 18. sajandil mõisa alleedele istutatud puid, millest veel on jälgi. Muinsuskaitseameti ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu tutvustas oma ettekandes Lahemaa kalmistuid ja kabeliaedut pidades silmas ka seda miks on oluline matmispaikadega seotud ajaloopärandit hoida ning kaitsta. Eelkõige oli juttu Ilumäest ja Käsmust. Konverentsi lõpetas Anne Kurepalu, legendaarne Lahemaa rahvuspargi giid ja ajaloolane, kes jagas kuulajatega mälestusi rahvuspargi sünniajast ja olulistest inimestest.
KAVA
10.30 Hommikukohv
11.00 Avasõnad: Viljar Vissel (Virumaa Muuseumide juhatuse liige)
11.05-11.45 Ulrike Plath (PhD, Tallinna Ülikool) „Keskkonnamälu mõisas ja kirikus 17.-18. sajandil“
11.45-12.25 Marju Kõivupuu (PhD, Tallinna Ülikool) „Lahemaa – looduse ja kultuuri ühislooming“
12.25-13.00 Hilkka Hiiop (PhD, Eesti Kunstiakadeemia) “Lahemaa mõisate (re)restaureerimisest. Sagadi ja Kolga juhtumiuuringute näitel“
13.00-13.45 Lõuna
13.45-14.25 Sulev Nurme (PhD, AB Artes Terrae) “Palmse mõisamaastiku stsenograafia eripärast“
14.25-15.05 Ilme Mäesalu (Muinsuskaitseamet) „Lahemaa kalmistud ja kabeliaiad kultuuripärandi kandjana“
15.05-15.45 Anne Kurepalu „Mälestused Lahemaa rahvuspargi alguspäevilt“
Konverentsi külastajad saavad uudistada ka häärberis äsja avatud näituseruumi „Armastasin ilma peata lõvi. Leila Pärtelpoja töötuba“. Lähemalt SIIT!
Konverents toimub Palmse mõisas 15. oktoobril algusega kell 11.00 ja lõpeb orienteeruvalt 15.45. Osalustasu on 15 eurot (sisaldab ka lõunat), Fientast on võimalik soetada ka bussipilet Tallinn-Palmse-Tallinn. NB! Kohtade arv on piiratud.
Konverentsi toetab:
