Palmse mõisas 1. novembril toimunud ajalookonverentsi “Mõisamajandus: viljast viinani” salvestus on valminud.
Kolmapäeval, 1. novembril 2023 toimus Palmse mõisas ajalookonverents, mis oli pühendatud mõisamajandusega seotud teemadele.
Konverentsi salvestus on kõigile huvilistele kättesaadav. Head vaatamist ja kuulamist!
Balti kubermangude aadlikud olid enamjaolt oma mõisates elutsevad maa-aadlikud. Mõisa kui majandusüksuse oluliseks rolliks oli äraelamise tagamine ja paremal juhul ka mõisniku perekonna jõukuse kasvatamine. Olulise osa mõisa majanduselust moodustas veel 18. sajandil põllumajandus, mille saadusi kasutati enamasti mõisa õlleköögis, viinavabrikus jm toorainena, samuti söödana loomakasvatuses, müügiks ja toiduks. Heal järjel mõis sai endale lubada laienemist ning nii lisandus mõisaansamblisse hulgaliselt kõrvalhooneid – viinavabrikute kõrvale kerkisid ka tärklise-, paberi-, kalevivabrikud, saeveskid, telliselöövid ja palju muud. Kuid jõukuse edendamiseks oli vaja majapidamist moderniseerida – ilmuma hakkasid õpperaamatud, kasutusele võeti uusi taimeliike nagu seda kartulgi oli. Uuenduste sisseviimisel ei saa tähelepanuta jätta majandusseltside mõju, mis tutvustasid nii mujal tehtud reforme, uusi sorte kui ka põllutöömasinaid. Ühes viinapõletamise tulude kasvuga muutus ka mõisnike elu luksuslikumast, söögilaud rikkalikumaks ja peenemaks ning peod toretsevamaks.
KAVA:
10.00 Hommikukohv
10.30 Avasõnad: Viljar Vissel (Virumaa Muuseumide juhatuse liige)
10.35-11.10 Ain Kütt (RMK Sagadi Metsamuuseum). „Mõis kui mitmekülgne majandusüksus Sagadi ja tema naabermõisate näitel“
11.10-11.50 Ulrike Plath (PhD, Tallinna Ülikool). “Balti ökonoomiline kirjandus ja eluolud 17. sajandi mõisas“
11.50-12.30 Uno Trumm (Virumaa Muuseumid). “Mõis – multifunktsionaalne põllumajandus- ja tööstuskeskus”
12.30-13.10 Susanna Murel (Virumaa Muuseumid). „Palmse kapsas. Palmse aiandusest“. Palmse aia kujunemisloost 17. saj II poolest 20. saj alguseni. Palmse aia kohta käiv aines on mitmekesine ja võimaldab anda hea ülevaate aia kujunemisest ja seal kasvatavatest aed-, köögi- ja puuviljasortidest ning nende hoiustamisest ja tarvitamisest. Juttu tuleb ka aednikest ja nende tööst mõisa aias. Gustav Friedrichi ja Hans von der Pahleni märkmeid aiandusest ja selle arendamisest 18. sajandil.
13.15-14.00 Lõuna
14.00-14.40 Ants Hein, PhD. „Põhjala külalislahkus“
14.40-15.20 Reet Bender (PhD, Tartu Ülikool). Midagi oli meile pärast kõiki neid sõdu ja revolutsioone siiski alles jäänud – väikeste kollaste tulpide lõhn! (S. von Vegesack). Parkide ja aedade rollist baltisaksa elutunnetuses
15.20-16.00 Kristiina Tiideberg. (TÜ doktorant, Eesti Kunstimuuseum). „Majandusteemade kujutamisest 19. sajandi baltisaksa kunstis“
Konverentsil osalemine eelregistreerumisel. Osalustasu: 15 eurot (sisaldab ka lõunasööki)
Konverentsi toetab:
