Loeng: Anne Untera “Elu ja olu Vinni stiftis Sally von Kügelgeni päevaraamatu ainetel”
Laupäeval, 27. septembril 2025 kell 11.00 toimub sügisene avaloeng sarjast “Asja lood”. Ootame huvilisi kuulama kunstiteadlase Anne Untera loengut „Elu ja oli Vinni stiftis Sally von Kügelgeni päevaraamatu ainetel”. Loeng toimub Rehbinderi majas Rakveres (Tallinna tn 5). Lisaks saab tutvuda Reet Benderi ja Anne Untera koostatud kunsti- ja kultuuriloolise seinakalendriga 2026 “Sally von Kügelgen. Akvarellid 1853-1860”, mida saab ka muuseumipoest osta.
Osalemine sooduspiletiga 5 eurot. Kehtib Muuseumikaart.
Sally von Kügelgeni “Balti preili vaikne päevaraamat 1855–1856. Autori kuue värvilise illustratsiooniga” (originaalpealkirjaga Stilles Tagebuch eines baltischen Fräuleins1855–1856. Mit sechs farbigen Tafeln nach Aquarellen der Verfasserin) ilmus Berliinis 1936. aastal.
Noore Sally päevaraamat on peaaegu ainus, kuid oluline allikas tema kohta. Sally von Kügelgen, abielus Sally Kraus (28. veebruarjul 1835 – 28. detsemberjul 1868, 9. jaanuargreg 1869) oli üks mitmest Sallyst perekonnas. Tartus sündinud Sally von Kügelgen (1860–1928) on kunstnikuna tuntud, ent Vinni Sally isik ja kirjanduslik tegevus eestikeelsele baltisaksa kultuuri huvilisele veel peaaegu tundmatu. Kunstist rääkimata – tema akvarelle on teada vaid seitse.
Anne Untera räägib oma ettekandes Vinni stifti ja valitsejamaja asukatest 19. sajandi keskpaigas. Sally isa Gerhard von Kügelgeni (mõisavalitseja, kes allus stifti prioressile) ja ema Wilhelmine perekonnas oli kaksteist last. Täiskasvanuks said neist seitse ja abiellusid vaid kolm. Teenijatest, kutsaritest jt on päevaraamatu tekstis vähe juttu, samas ilmneb, et suures peres polnud palgalisi koduõpetajaid. Sally märkas ja toetas (ilmselt ka joonistas) talulapsi külades. Tänapäeva eestikeelsele lugejale annab vaikne päevaraamat talupoeglikule olmekultuurile vastandliku elulaadi kirjelduse (meie ja nemad, oma ja võõras, baltisakslaste poolt vaadates ilmselt ka kultuur ja mittekultuur). Tihedalt suheldi sugulastega, kes elasid Triigi, Piira, Määri, Põlula, Nõmme jt ümberkaudsetes mõisates. Raamat on toonase perekonnakultuse ja ühtehoidmise lähivaade.
Vaikne päevaraamat on oluline tähis baltisaksa varases naisajaloos, sest see kujutab andeka neiu kunstnikuks saamise tegelikku võimatust omas ajas. Tekstis kordub Sally poeetiline igatsus, obsessiivne, teostumatu soov saada kunstnikuks, mis põimub arutlustega kohusetundest ja väljavaadete puudumisest.
Ehkki Sallyst kunstnikku ega kirjanikku ei saanud, on tema järeltulijate seas palju loovaid vaime. „Balti preili vaikse päevaraamatu“ eessõna ja lõpumärkused lisas Sally pojatütar, kirjanik Oda Schaefer(snd Kraus, 1900–1988). Arvatavasti tema ka transkribeeris päevaraamatu teksti ja seadis selle trükivalmis. Siiski ei näe me tema nime raamatu impressumis ja autoriõigus temale ei laiene.
Loengu lõpetuseks tutvustavad Reet Bender ja Anne Untera uut kunsti- ja kultuuriloolist kalendrit 2026. Saksa- ja eestikeelne kalender tutvustab Sally von Kügelgeni (1835-1868) ja tema päevaraamatut “Stilles Tagebuch eine baltischen Fräuleins 1855-1856” (1936), mis ilmub Anne Untera tõlkes järgmisel aastal.
Kalendrikuude illustratsioonidena on lisaks päevikuväljaande akvarellidele kasutatud ka üht Sally von Kügelgeni akvarelli erakogust, üht autori isa, Gerhard von Kügelgeni (1806–1884) akvarelli Eesti Kunstimuuseumist; samuti fotosid ja kunstiteoseid Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Virumaa muuseumide kogudest. Kalendrile on lisatud tõlgitud tsitaadid Sally von Kügelgeni päevaraamatust, samuti eesti- ja saksakeelne saatetekst ning kommentaarid.
Akvarell on eksponeeritud Rehbinderi majas näitusel “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni”
Loengusarja toetab:
