Mööbliajaloo näitus “Toolile nõjatudes” on avatud!

Rehbinderi majas ootab külastajaid uhiuus püsinäitus “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini vabrikuni”.

Virumaa Muuseumide näitusemajas ehk Rehbinderi majas (Tallinna tn 5) on juba paar aastat käsil olnud remondi- ja renoveerimistööd. Rakvere kesklinnas asuv varaklassitsistlik aadlielamu – krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi linnamaja – valmis 1793. aastal.

Nüüd on ajaloolises hoones avatud mööbliajaloo näitus, mis on Eestis ja meie naaberriikides ainus omataoline ja võimaldab tundma õppida läbi aastasadade siinmail kasutatud mööblit ning tutvuda seeläbi ka muutustega elustiilis ja olmes.

Kas teadsite, et Virumaa Muuseumide kogus on mööbliesemeid, mis kuuluvad Eesti vanimate hulka? See on põhjus, miks mööblimuuseum sündis just Rakveres.

Ruum meie ümber muutub pidevalt, sõltudes maitsest, moest, eluviisist. Siiski on säilitatud mõningaid mööbliesemeid. Eriti toole. Sel näitusel heidame pilgu valikule ajaloolisele mööblile alates keskajast kuni Lutheri mööblivabriku sünni ja tööstusliku tootmise alguseni. 

Mööblimuuseumis eksponeeritakse Virumaa Muuseumide mööblikogu kõige väärtuslikumaid esemeid, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest. Mõnda näitusele jõudvat eset ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud. 

Eesti mööbliajaloo näituse ülesehituse aluseks on mööbli ajalooline areng ja nii liigume kronoloogiliselt alates vanimatest esemetest hiliskeskajast ja 16.-17. sajandist 20. sajandi algusesse Lutheri vabriku toodanguni.

Iga ruumi keskmes on tool – see võimaldab ühe eseme muutumise kaudu tutvuda mööblistiilide ajalooga. Tool, kui funktsioonilt olulisim tarbevahend – mööbliese, mis seob sujuvalt ka ülejäänu, mida ruumikujunduses eluks tarbiti, lauast kuni kummutini – annab võimaluse mööbliajalugu tutvustada just toolile „nõjatudes“.

Eriliste esemete hulka kuulub näituse peakuraatori Viljar Visseli valikul veel enne avasündmust oma tõelise vanuse paljastanud luksuslik serveerimiskapp credenza, mille valmistamisaeg ulatub tagasi 15. sajandi keskpaika. Kapi nimi vihjab usaldusele, kuna algselt pandi kapile toit, mida teener pidi enne serveerimist maitsma, et välistada mürgitamist.

Näha saab Eesti mõisatest pärinevat mööblit. Näiteks perekond von Nolckenitele kuulunud erinevaid toole, mis olid kasutusel Alatskivi mõisas ja laenutatud näitusele Lüneburgis asuva Ostpreußische Landesmuseumi kogust. Eksponeeritud esemete hulgas on toole, millel on istunud Mustpeade vennaskonna liikmed, krahvid ja vürstid kui ka linnakodanikud.

Rakverre näitusele jõuavad ka mitmed esemed Alatskivi mõisast, mis on hoiul Lüneburgis Ostpreußische Landesmuseumis. Viljar Vissel ja Andrus Eesmaa juhtimisel käidi veebruaris 2023 Lüneburgis ja toodi koostöö raames Eestisse hulk museaale, et neid eksponeerida nii Palmses kui ka mööbliajaloo muuseumis. Neid esemeid ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud.

Igas näituseruumis tutvustame ajastut üldisemalt ja selle seost ühiskonnas toimuvaga ning oluliste uuendustega olmekultuuris. Meeleolu aitavad luua ka toonaste inimeste mälestusi mõne mööblieseme või interjööri kohta, mis annab edasi suhet kodus olevate esemetega.

“Järgmisel hommikul näidati mulle kogu sealset elamist, ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunis, ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit á la Jacobe, kuna teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeiermööbliga“ [—] „Kas neid tube ei saaks veidi teistmoodi sisustada, ümber seada?” küsisin oma sõbranna Dorise käest tasakesi. „Kui imeilus võiks teie majas siis välja näha!”

„Mis sa nüüd,“ sain talt vastuseks, „see on täiesti välistatud! Nii on siin alati seisnud ja nii saab ka edaspidi seisma, ja keegi ei tohi midagi puudutada.”

Baltisaksa kirjaniku Monika Hunniuse mälestused Uue-Suislepa mõisast 1870. aastatest.

Mööbli, eluolu ja ruumikujunduse mõjust elukeskkonnale saab põhjalikumalt lugeda Uue-Suislepa mõisa lugu käsitlevast artiklist SIIN!

Muuseum kui õpikeskkond: tegelusruum ja pererada

Tähtis on, et näitusele leiaksid tee nii lastega pered kui ka õpihimulised noored ja vanad, sest meis kõigis on peidus annus loomingulisust ja uudishimu. Perekülastuse ja ka korduvkülastuse edendamiseks töötame koos partnerite ja konsultantidega välja tegelusraja peredele ehk „Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos“.

Retke peategelane on andekas mööblihuviline loomake von Neff-Neff, kes õpetab „teised  kolm põrsakest” mööbeldama, maalima ja joonistama ning kelle ülesandeks on peletada eemale puiduhuvilisi majasikke ja tooneseppi.

Mööblinäituse üheks kõige olulisemaks osaks on õpikeskkond, mille südameks ongi tegelusruum ehk Neff-Neffi töökoda. Muuseum on koht, kus segunevad teadmised, loomingulisus, huvi pärandi vastu ja lihtsalt mängulust, mille kaudu õpime tundma oma juuri. Sestap pakubki tegelusruum hariduslikku ja elamuslikku tegevust (edutainment meetod). Lisaks leiavad ruumis aset haridusprogrammid ja õpitoad kõigile vanusegruppidele.

Ajaloolise mööbli püsinäitus võimaldab heita pilgu endistesse aegadesse läbi esemeajaloo – selgemini on tajutav erinevate ühiskonnakihtide tarbitud esemete, moesuundade ja ajalooliste sündmuste vastastikune mõju. Teisalt võimaldab mööbliajaloo keskus tegeleda kaasajal oluliste teemadega nagu keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus – alates nii käsitöö ja taaskasutuse hindamisest kuni nüüdisaegse säästliku tootedisainini.

Ajas muutuva näitusega kaasnevad haridusprogrammid, õpitoad, loengud ja trükised, et avada mööbliajalooga seotud teemasid erinevatele vanuserühmadele sobivates vormides. Loome mitmetasandilise hariva, sisuka ja elamusliku ekspositsiooni, mis kutsub peresid kvaliteetselt vaba aega veetma ning õpilasi ja ajaloohuvilisi omandama teadmisi mööbliloo kohta.

Näituse töögrupp on pidevalt täienemas:

• Idee autor ja peakuraator: Viljar Vissel

• Projektijuhid: Andrus Eesmaa, Inge Laurik-Teder
• Kuraatorid: Inge Laurik-Teder, Kai Lobjakas, Susanna Murel, Kristi Paatsi
• Konsultandid: Toomas Zupping, Villu Kadakas
• Õpikeskkonna ja tegelusruumi loomine: Kristi Paatsi, Angelika Tšeremis ja Sandra Suviste
• Keeletoimetaja: Mari Klein
• Tõlked: Luisa Tõlkebüroo OÜ, Refiner Translations OÜ
• Näituse kujundus : Janno Roos, Andres Labi, Ruumilabor OÜ
• Graafiline disain: Refleks Design Agency OÜ
• Illustraator: Madli Lavin
• Trükk: Trage OÜ
• Eksponaatide paigaldus: Kristiina Laurits, Villu Plink, Viljar Talimaa, Mart Verevmägi
• Maketid: Joanna Juhkam
• Käed külge lahendused: Argo Männik, Harmarek OÜ; Andres Vihterpal, Bellust Elektroonika OÜ; Anti Saar, Kolm Elu OÜ
• Multimeediaprogrammid: Mark Baranin, Novater Solutions OÜ
• Mööbel: Fratelli Grupi OÜ
• Valgustuslahend: Janno Roos, Ruumilabor OÜ ja Kalle Pruuden, HN Steel OÜ; Tõnis Vellama, SEOS Valgustus OÜ

Rehbinderi majas on alates 2020. aasta kevadest läbi viidud ajalooliste siseviimistluskihtide uuringud, säilinud maalingufragmentide konserveerimine ja valminud on kolme ruumi seinamaalingute rekonstruktsioonid. Renoveeritud on vanad säilinud laudpõrandad, korrastatud aknad ja siseuksed. H&M Restudio ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest, mida nüüd ka hoones näha saab.

Täname / Thanks to:

Ann Aaresild, Mirjam Abel, Kristel Hall, Kaie Jeeser, Ülle Jäe, Zurab Jänes, Karl Kallastu, Kersti Kuldna-Türkson, Ain Kütt, Marike Laht, Anne Lass, Sten Lindpere, Mari Luukas, Maris Meister, Grete Nilp, Eve Otstavel, Kaidi Part, Piret Pedanik, Johanna Pukk, Riina Reinvelt, Maris Rosenthal, Jakob Rosin, Liisi Selg, Sille Siidirätsep, Rait Talvoja, Tiina Vint, Kristel Zimmermann

Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Ennistuskoda Kanut, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Lüneburgi Ostpreußische Landesmuseum, Mahtra Talurahva Muuseum, Narva Muuseum, Pärnu Muuseum, Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Tartu Ülikooli Muuseum, Viljandi Muuseum

Täname näituseprojekti toetuse eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri ja rahvakultuuri sihtkapitale. Näituse tegelusruumi ja haridusprogrammide loomist toetas Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaini arendusprojektide voor aastal 2023.

Suurema osa ekspositsiooni rahastusest pälvis muuseum 2023. aasta märtsis Muinsuskaitseameti taotlusvoorust Muuseumide kiirendi.