Konverents “Baltisaksa kirjasõna” Palmse mõisas
Palmse mõisa ajalookonverentsi keskmes on baltisaksa kirjasõna. Neljapäeval, 16. oktoobril 2025, toimub Palmse mõisas ajalookonverents „Baltisaksa kirjasõna“, mis on pühendatud raamatuaastale.
Konverentsil osalemine eelregistreerimisel (Osalustasu: 15 eurot, sisaldab ka lõunasööki) SIIN.
Tänavu tähistame Eesti raamatuaastat ja sellest inspireerituna on ka Palmse konverents pühendatud baltisaksa kirjasõnale. Baltisakslaste ja eestlaste kultuuriruum oli tihedalt läbipõimunud, selles on olnud nii koostööd, konflikte, ühisosa leidmist, vastandlikke arusaamu, kuid kahtlemata on baltisakslastel olnud oluline roll siinse kultuuri- ja teaduselu edendamisel. Baltisaksa ringkondades toimis aktiivne kirjanduselu, oli ju kirjutamine tunnustatud eneseteostusviis, mida harrastasid mitte üksnes mehed, vaid ka naised. Liina Lukas on toonud välja ka selle, et baltisakslased on olnud suisa kadestamisväärselt produktiivsed ligikaudu iga tuhande elaniku kohta tuleb üks kirjanik, kes avaldas aastatel 1890-1918 oma teoseid trükis. Palmses toimuval konverentsil püüamegi lähemalt vaadelda omaaegset kirjandusilma.
Konverentsi avab Tiiu Reimo (PhD, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond) ettekandega Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu ajaloolistest raamatukollektsioonidest. Baltikaosakonna kogudes on raamatuid Tallinna ja Eestimaa vanimatest raamatukogudest alates 16. sajandil Tallinnas tegutsenud Oleviste ja Niguliste kiriku kogudest. Ka kuulub sinna raamatuid 1825. aastal asutatud Eestimaa Üldisest Avalikust Raamatukogust, mida hooldas ja arendas 1842. aastal asutatud baltisaksa haritlaste Eestimaa Kirjanduse Ühing. Ühing suleti 1940. aastal, raamatukogu ja provintsiaalmuuseum riigistati ning anti vastloodud Riikliku Ajaloomuuseumi kätte. Sealt jõudis raamatukogu 1950. aastal Teaduste Akadeemia Keskraamatukku. Pea viie sajandi jooksul kujunenud kogus on palju haruldasi ja unikaalseid väljaandeid ning annetusi ja pärandusi Eesti kultuuriloos tuntud ja hinnatud isikutelt.
Tartu Ülikooli varauusaja mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal annab oma ettekandes ülevaate jutluskirjandusest ja rahvaharidusest Viljandi koguduse pastor Rötger Beckeri 1644. aastal Riias avaldatud jutlustekogumikuga „Linteum Exorcisticum, oder der Bantuch” seoses. Viiest jutlusest koosnev raamat on pühendatud üheainsa teema detailsele lahkamisele – käsitluse all on haavade raviks kasutatav rahvameditsiinipraktika, mida tunti sakslaste seas eksortsismiräti ja eestlaste seas „pankuhi” nime all. Ravi seisnses rituaalselt töödeldud linase riidetüki abil „lahtiste haavade parandamises, kuulide, luude, noolte väljatõmbamises” jms. Becker ise nimetab sellist tegevust kohe pealkirjas üheks kohutavaks, Jumala poolt keelatud surma- ja nõidusepatuks. Beckeri käsitlus pakub üsna haruldast ja omapärast sissevaadet varauusaegse luterliku pastori argipäeva, keerukasse ja ilmselt väheedukasse ebausu vastasesse võitlusse, kus on läbi põimunud teoloogilised, meditsiinilised ja juriidilised küsimused.
Palmse mõisa juht ja Virumaa Muuseumide teadur Susanna Murel toob kuulajateni Palmse vabahärra Hans von der Pahleni (1740-1817) päevikud ja reisikirja, mis annab detailse ülevaate tema teekonnast Peterburist Çeşme merelahinguni 1770. aasta suvel. Reisikirjas kirjeldatakse pikka mereretke, kohtumisi erinevate riigipeadega ja merelahingut, milles Hans von der Pahlen raskelt haavata sai. Kalendermärkmikest leiame vihjeid sellele, kuidas elu Palmses ja Tallinnas 18. sajandi viimasel veerandil kulges ning milliste murede-rõõmudega üks aadliperekond rinda pistis.
Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem tutvustab raamatuaastale kohaselt Eesti eksliibrisekunsti algust, andes ülevaate baltisakslaste eksliibristest ja keskendudes ühe tuntuma baltisaksa kunstniku, Eduard von Gebhardti, peaaegu tundmatutele raamatuviitadele.
Konverentsi lõpetab Viljar Vissel, Virumaa Muuseumide juhatuse liige ja mööbliajaloo ning interjööriajaloo spetsialist, kes keskendub oma ettekandes mõisate raamatukogudele kui ruumile heites pilgu toonastele mööbliesemetele ja ka ajastu ruumikujunduse moevooludele.
Konverents toimub Palmse mõisas 16. oktoobril algusega kell 11.00 ja lõpeb orienteeruvalt 15.00. Osalustasu on 15 eurot (sisaldab ka lõunat).
Registreerumine 12. oktoobrini või kuni kohtade täitumiseni.
KAVA (võib veel muutuda ja täieneda)
10.30 Hommikukohv
11.00 Avasõnad: Viljar Vissel (Virumaa Muuseumide juhatuse liige)
11.05-11.40 Tiiu Reimo (PhD, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond). Ajaloolised raamatukollektsioonid TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas
11.40-12.10 Meelis Friedenthal (PhD, Tartu Ülikool). „Jutluskirjandusest ja rahvaharidusest Viljandi koguduse pastori Rötger Beckeri 1644. aastal ilmunud jutlusekogumiku „Linteum Exorcisticum, oder der Bantuch” näitel“.
12.10-12.45 Susanna Murel (Virumaa Muuseumid) “Hans von der Pahleni mereretk. Päevik“
12.45-13.30 Lõuna
13.30-14.10 Tiina-Mall Kreem (PhD, Balti Saksa Kultuuri Selts Eestis) “Baltisaksa eksliibris: omanikumärgist mälestusmärgini”
14.10-14.50 Viljar Vissel (Virumaa Muuseumid) Raamatukogutoad mõisates – kujunemine, mööbel, prillid.
Info: kadi@svm.ee, +372 5393 0957
Konverentsi toetab:
