MÕISNIKUD

1287

Taani kuninga Erik VI Menvedi poolt Nyborgis antud kinnituskiri Tallinna Püha Miikaeli (Mihkli) nunnakloostri mõnede valduste ja eesõiguste kohta – kloostrile kuulunud kümnekonna küla hulgas on ka Palmse. Sel ajal kujunes välja Palmse mõis.

MÕISNIKE AJALUGU

1510

Bertram Junge

Kloostri abtiss Elisabet Brincke vahetas Palmse mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Jungele kuulusid ka Nabala ja Sausti mõisad Harjumaal ning  krundid Tallinnas.

1522

Dyrick Metztacken

Dyrick Metztacken oli pärit Palmsele üsna lähedalasuvast Hulja mõisast. Abiellus Bertram Junge tütrega  ja ostis Palmse mõisa 1522. aastal oma äia käest. Pärast abikaasa surma abiellus ta uuesti Dorothea Fircksiga. Kokku oli tal kahest abielust neli poega Marcus, Dietrich, Robert ja Jürgen ning vähemalt üks tütar.

1545

Dorothea Metztacken

Palmse mõis jäi pärast abikaasa Dyrick Metztackeni surma tema lese Dorothea omandisse, kes andis selle üle oma pojale.

1560

Marcus Metztacken

Marcus Metztackenist sai Palmse mõisa omanik heitlikul ajal. Kaks aastat varem algas Liivi Sõda ning ta veetis suurema osa ajast lahinguväljal. 1572. aastani teenis ta hertsog Magnuse all, kuid läks üle Rootsi kuninga teenistusse. Marcus hukkus 1576. aastal Vigala linnuses püssirohukeldri plahvatusel. Abielust Helene Asserieniga oli tal kaks poega Dietrich ja Arendt. 

1598

Arend Metztacken

Marcus Metztackeni poeg, kes saabudes mõisa 1607. aastal ei leidnud eest ühtegi tervet hoonet. Arend alustas mõisa taastamist pärast Altmargi Rahu sõlmimist 1629. aastal. Samal aastal valiti ta Eestimaa Rüütelkonna peameheks. Aastail 1631 – 1649 oli ta maanõunik.  Arend korraldas ülemaalise postiteenuse sisseseadmist ja sõjas laastatud kirikute taastamist.

1650

Reinhold Metztacken

Eelmise mõisniku Arendt Metztackeni vennapoeg, kes suri 1657. aastal katkuepideemia ajal.

1657

Arend Dietrich Metztacken

1646 – 1676

Päris mõisa alaealisena. Rändas suure osa ajast Euroopas, külastas Hollandit, Prantsusmaad, Inglismaad, Saksamaad ja Itaaliat. Suri 30-aastasena Skånes asuva Landskrona piiramisel täpsuslaskuri kuulist. Temaga lõppes Metztackenite meesliin.

1677

Gustav Christian von der Pahlen

1648 – 1736

Sai mõisnikuks oma abikaasa, Margaretha Dorothea Metztackeni (1656 – 1681) kaudu, kes oli Arendt Dietrichi noorem õde.  Oli Ingeri aadlirügemendi major, Eestimaa maanõunik ja meeskohtunik. 1679. aastal tõstis Rootsi kuningas Karl XI lahinguväljal osutatud vapruse eest Gustav Christiani ja tema vennad Astrau vabahärradeks.

1702

Arend Dietrich I von der Pahlen

1675 – 1710

Saabus Põhjasõja hakul Hollandist kodumaale ja sai Palmse omanikuks 1702. aastal. Temagi veetis suure osa ajast lahinguväljal. 1710. aasta suvel suri ta Riia all Dünamünde kindluses katku. Abielust Margareta Charlotta Wachtmeister af Björköga oli tal üks poeg.

1710

Arend Dietrich II von der Pahlen

1707 – 1753

Pärast lapsena Vene vägede eest Rootsi põgenemist saabus ta esmakordselt Palmsesse 1722. aastal, kuid lahkus peatselt Saksamaale. Halle ülikoolis õppis matemaatikat, vehklemist ja keeli. 1727. aastal saabus taas Eestisse ja abiellus Magdalena Elisabeth von Derfeldeniga. Koos hakati Palmse mõisa üles ehitama.

1753

Magdalena Elisabeth von der Pahlen

Pärast Arend Dietrichi surma jäi mõis tema lesele, kellele tuli 1763. sõjaväest aastal appi tema poeg Gustav Friedrich ning 1773. aastal teine poeg Hans.

1775

Hans von der Pahlen

1740 – 1817

Ta oli Vene keisririigi tegelik riiginõunik. Ta veetis palju aega oma väeosaga Preisimaal ja Poolas ning laevastikuga Çeşme all, kus ta raskelt haavata sai. Ta abiellus Kolga mõisast pärit Beate Ulrika Sophia von Stenbockiga (1759 – 1845).

1817

Carl Magnus von der Pahlen

1779 – 1863

Ta päris mõisa oma isalt 1817. aastal. Juba 5-aastaselt pandi ta kirja Ihukaitsekaardiväe ratsarügementi kortermeistriks, kuid alles 1797. algab reaalne teenistus Riia kürassiirirügemendis lipnikuna. Aastatel 1806 – 1807 võttis osa lahinguist Jankovi, Landsbergi ning Eylau all. Selle eest sai ta Vladimiri ordeni 4. järgu kavaleriks, mis oli tema suurepärase sõjaväelasekarjääri algus mis päädis 1843. aastal  ratsaväekindrali auastmega. 1818 läks omal soovil erru, kuid jätkas riigitööga. Aastatel 1821 – 1828 oli ta Eestimaa kubermangu maanõunik, 1830 – 1845 oli ta Balitmaade kindralkuberner ja Riia sõjakuberner.  1831. aastal juhtis 2000 mehelist üksust Novembriülestõusu mahasurumisel ning selle eest pärjati teda Aleksander Nevski ordeniga. 1847. aastal esitas tervislikel põhjustel palve riigitööst eemaldumiseks ning sai pensioni 6000 rubla aastas,

1864

Alexander von der Pahlen

1819 – 1895

Ta oli Carl Magnus von der Pahleni ainuke poeg. Lisaks Palmsele kuulusid talle ka Vaida, Aruvalla ja Arbavere mõisad.  Aastatel 1862 – 1868 Eestimaa Rüütelkonna peamees, maanõunik ja riiginõunik. Balti Raudtee Seltsi presidendina pühendas ta palju energiat ja organisatoorseid võimeid Balti Raudtee rajamisele ning aastal 1870. avatigi raudteeliin Peterburi, Tallinna ja Paldiski vahel. Selle eest pärjati teda Tallinna aukodaniku tiitliga. 1876 sai valmis Tapa-Tartu raudteeliin. Lisaks riigitööle oli tal suur huvi loodusteaduste, eriti geoloogia vastu.

Ta oli abielus Olga von Grotega (1826 – 1888) ning neil oli kolm poega ja kuus tütart.

1895

Magnus Hans Alexis von der Pahlen

1850 – 1925

Alexis von der Pahlen õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning juba üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis Bothriocidaris pahleni nime all on leida enamikus paleozoloogia käsiraamatutes.

Ta abiellus Lubi Stael von Holsteiniga (1857 – 1902) ning neil oli neli last.

1907

Arend Dietrich von der Pahlen

1878 – 1945

1907. aastal kirjutas Alexis mõisa oma vanema poja Arend Dietrichi nimele, kes ei olnud mõisa juhtimisest huvitatud ning kirjutas selle oma venna, Gustav Christiani nimele.

1909

Gustav Christian von der Pahlen

1883 – 1914

Pärast lühikest aega mõisnikuna lahkus ta 1914. aasta suvel puhkenud sõtta ning hukkus Ida-Preisimaal. Gustav von der Pahlen jäi Palmse viimane mõisnikuks. Oli abielus Katharina (Kitty) sünd. von Buxhövdeniga ning neil sündisid kaks poega.

1914

Katharina Marie Nathalie von der Pahlen

1887 – 1938

Katharina (Kitty) von der Pahlen jäi pärast abikaasa surma veel mõneks aastaks Palmsesse, kuid mõisa majandust juhtis mõisavalitseja Karl von Schubert. 1917. aasta sügisel kolis ta koos poegadega Tallinnasse ja sealt edasi Saksamaale.

Skip to content