Palmse härrastemaja
Palmse mõisakompleksi kõige tähelepanuväärsem hoone on kahekordne barokkstiilis härrastemaja, mis oli kasutusel von der Pahlenite perekonnaelamuna. Kahjuks on mõisahoone arhitektuurist enne 18. sajandit vähe teada, kuid arvatavasti oli tegemist lihtsama mantelkorstnaga puithoonega, mis Eestimaad tabanud sõdades hävis. Mõisakompleksi ülesehitamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele, kuna Eestimaad tabas suur näljahäda (1695 – 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aastal tabas Palmset katkuepideemia, mille tagajärjel suri üle poole Palmse elanikest.
Suurejoonelised ehitustööd algasid 1720. aastate lõpul ning oma tänapäevase kuju saavutas 1785. aastal, mil valmisid ka suurejoonelised kahhelahjud ülakorrusel. Järgmine suurem etapp hoone arengus algas koos Carl Magnus von der Pahleni mõisnikuks saamisega: tehti ümberehitusi olemasoleva maja juures ning valmis tiibhoone, mis lammutati 1930. aastatel.
RM 7045 Ar1 2099:1
Hiiglasliku kaardi koopia on härrastemajas eksponeeritud.
Mõisahoone esimesel korrusel asusid vastuvõtu- ning ühised ruumid, nagu söögi- ja piljardisaal ning salongid, teisel korrusel aga härraste eraruumid. Hoone on täielikult kellerdatud ning sealsed ruumid on kaetud rist- ja silindervõlvidega. Mõned uurijad on väitnud, et Palmse keldrikorruse ruumides on jälgi ka varasematest, enne 18. sajandi algust ehitatud hooneosadest. Keldrikorrusel asusid köök ning teenijate toad.
Palmse oli esimene mõis Eestis, mis taastati koos kõigi mõisasüdamesse kuuluvate hoonetega. Restaureerimistööd toimusid aastail 1975 – 1985, nende käigus avastati ja taastati ka seinamaalingud. Interjöörikujundusega tegeles Leila Pärtelpoeg.
Tänapäeval saab Palmse härrastemajas tutvuda baltisaksa aadli elulaadiga. Ruumid on sisustatud 18.-19. sajandi mõisale iseloomulikult. Härrastemaja keldrikorrusel asub vana ajalooline mantelkorstnaga köök. Ehkki mööbel, mida mõisas näha saab ei ole Pahlenitele kuulunud, võimaldab tubade kujundus ja ülesehitus tutvuda härrasrahva eluolu erinevate tahkudega alates mõisamajanduse korraldamisest kuni privaatsfäärini.
Eksponeeritud on mitmeid väärtuslikke mööbliesemeid ja kunstiteoseid. Mõisahoones ringi liikudes saab ülevaate Palmse mõisnikest – lähemalt saab tutvuda Balti Raudtee Seltsi presidendi ja Eesti esimese raudteeliini Paldiski-Tallinn-Peterburi ehituse initsiaatoor Alexander von der Pahleniga (1819-1895). Ta oli tuntud ka amatöörgeoloogina. Samuti on lähemalt juttu kindral Carl Magnus von der Pahlenist (1779-1863), kelle ajal ehitati Palmse välja sellisena nagu teda täna tunneme.
Söögituppa on kujundatud näide sellest, milline võis olla pidulik õhtusöök aastal 1880. Selles ruumis asub ka ainus Eestis säilinud renessanssperioodist pärit nõudekapp ning Isabella von Ungern-Sternbergile kuulunud salvrätikud 1878. aastast.
Härrastemajas on eksponeeritud ka tuntud baltisaksa naiskunstniku Olga von der Pahleni joonistused 19. sajandi lõpust, samuti on näha ka Helene von Wrangelli maal.
Tutvuda saab ka näitusega “Palmse Pahlenid raamatupeeglis – põgus pilguheit mõisahärra raamatukokku“, mis annab ülevaate Pahlenite raamatukogust. Pahlenite perekond loovutas raamatud 1936. aastal Eesti Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi raamatukogule. Suur osa sellest on säilinud moodustades Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu baltika kogu põhivara.
Tulge tutvuma ajaloolise mõisahoonega!
