Härrastemaja

HÄRRASTEMAJA KORRUS 1

Sa asud mõisakompleksi keskmes, kahekordses barokkstiilis härrastemajas, mis oli kasutusel von der Pahlenite perekonnaelamuna.

LOE SIIT
Ajaloost
Mõisahoone arhitektuurist enne 18. sajandit on vähe teada, kuid arvatavasti oli tegemist lihtsama mantelkorstnaga puithoonega, mis Eestimaad tabanud sõdades hävis.
Mõisakompleksi ülesehitamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele, kuna Eestimaad tabas suur näljahäda (1695 kuni 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aastal tabas Palmset katkuepideemia, mille tagajärjel suri üle poole Palmse elanikest.

Ehitus
Suurejoonelised ehitustööd algasid 1720. aastate lõpul ning oma tänapäevase kuju saavutas hoone 1785. aastal. Järgmine suurem etapp hoone arengus algas koos Carl Magnus von der Pahleni mõisnikuks saamisega: tehti ümberehitusi olemasoleva maja juures ning valmis tiibhoone (mis lammutati 1930ndatel).

Mööbel
Praegune mööbel ei ole kuulunud von der Pahlenite perele (välja arvatud „esivanemate pink“ saalis ja teise korruse Kindralitoas olev tool), vaid on kokku ostetud nii komplektide kui üksikesemetena Eesti erinevatest paikadest

Vestibüül

1-1-1

Paleepeegel

LOE SIIT

Uusrokokoo, 19. sajandi teine pool. Rikkaliku raamistusega, puitnikerdus kaetud lehtkullaga.

1-1-2

Kappkell ehk ”vanaisa kell”

LOE SIIT

Klassitsistlike tunnustega, 18. sajand, Inglismaa. Kellal on lisaks tunni- ja minutiosutiga numbrilauale ka sekundi- ja kuupäevalugeja ning sisse- ja väljalülituv löögimehhanism. Sellist kellatüüpi hakati „vanaisa kellaks“ nimetama ingliskeelse laulu „My Grandfather’s Clock“ järgi.

MÕISAHÄRRA KABINET

LOE SIIT

Kabinet oli algselt kasutusel visiittoana. Täna on siin Balti raudtee rajamist kujutav näitus.

Balti raudtee rajaja Alexander von der Pahlen
Alexander (1820 kuni 1895) oli Carl Magnus von der Pahleni ainuke poeg, kes sai Palmse mõisa omanikuks 1863. aastal. Lisaks Palmsele kuulusid talle ka Vaida, Aruvalla ja Arbavere mõisad. Alexander von der Pahlen oli kõrge riigitegelane ja 1852. aastal sai temast kümneks aastaks Harjumaa kreisisaadik, hiljem maa- ja riiginõunik. Aastatel 1862 kuni 1868 oli ta Eestimaa Rüütelkonna peamees.

Balti Raudtee Seltsi presidendina pühendas ta end Balti Raudtee rajamisele ning aastal 1870. avatigi raudteeliin Peterburi, Tallinna ja Paldiski vahel. Selle eest pärjati teda Tallinna aukodaniku tiitliga. Lisaks riigitööle oli tal suur huvi loodusteaduste, eriti geoloogia vastu.

Ta oli abielus Olga von Grotega (1826 kuni 1888) ning neil oli kolm poega ja kuus tütart.

1-1-1

Laidoneri kirjutuslaud

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

1-1-2

Suitsetamislaud

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

ROHELINE SALONG

LOE SIIT

Salong oli kasutusel mõisahärra visiittoa juurde kuuluva salongina, kuhu härra kutsus külalised jutuajamiseks edasi.

1-1-1

Tiibklaver

LOE SIIT

1840, tootja Wirth. Pähklipuu. Klaver on erilise proportsioneeritud üldvormiga. Pedaalidekandja on kujundatud lüüramotiiviga, mille allosas kammkarbimotiiv.

1-1-2

Perekond von der Pahlenite esivanemate galerii

LOE SIIT

– Gustav Christian von der Pahlen (1648 kuni 1736) ja Margarethe Dorothea, sündinud Metztacken (1656
kuni 1681)
– Arend Dietrich I (1675 kuni 1710) ja Margaretha Charlotte, sündinud Wachtmeister (1686 kuni 1712)
– Arend kuni Ditrich II (1707 kuni 1753) ja Magdalena Elisabeth, sündinud von Derfelden (1710 kuni 1793)
– Hans (1740 kuni 1817) ja Beate Ulrica Sophia, sündinud von Stenbock (1759 kuni 1845)
– Carl Magnus (1779 kuni 1863) ja esimene abikaasa Elisabeth (Betsy), sündinud von Essen (1797 kuni
1820) ning teine abikaasa Katharina (Kitty), sündinud Arvelius (1800 kuni 1869)
– Alexander (1820 kuni 1895) ja Olga Frederike Agnes Isabella, sündinud von Grote (1826 kuni 1888)
– Magnus Hans Alexis (1850 kuni 1925) ja Lubi (Aimee), sündinud Stael von Holstein (1857 kuni 1902)
– Gustav Christian (1883 kuni 1914)
– Gustav Christiani abikaasa Katharina Marie Natalie, sündinud von Buxhoeveden (1887 kuni 1938) ja pojad
Hans Georg Alexis Alexander (1911 kuni 1979) ning Dietrich Peter Arend (1913 kuni 1964)

1-1-2

Palmse sohva ehk „Esivanemate pink“ (Ahnenbank)

LOE SIIT

18. sajandi lõpp. Arend Dietrich von der Pahlen (1878 kuni 1945) abiellus Rheinlandis Gerta Offermanniga ja võttis pingi endaga Palmsest kaasa. Pärast Arend Dietrichi surma hoolitses lesk selle eest, et pink jõuaks Pahlenite perekonna juurde tagasi. 2010. aastal otsustas perekond von der Pahlen pingi taas Palmse mõisa tagastada.

HALL SALONG

LOE SIIT

Salong on sisustatud karjala kasest tehtud Vene biidermeiermööbliga 19. sajandi esimesest poolest. Kunagi asus siin raamatukogutuba.

1-1-1

Carl Timoleon von Neff “Eesti naine lapsega”

LOE SIIT

Carl Timoleon von Neff “Eesti naine lapsega” koopia, õli/lõuend, originaal valmistatud 1850ndatel aastatel ja Õli/lõuend. Koopia, originaal 1850ndatest ja asub Eesti Kunstimuuseumis. Maali tagaplaanil on Rakvere panoraam linnuse varemetega.

1-1-2

Carl Timoleon von Neff „Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree”

LOE SIIT

Õli. Koopia, originaal 1828 ja asub Eesti Kunstimuuseumis.

1-1-2

Carl Timoleon von Neff „Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree”

LOE SIIT

Õli. Koopia, originaal 1828 ja asub Eesti Kunstimuuseumis.

VALITSEJAMAJA

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-1-1

Vestibüül

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

MOONAKATEMAJA

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-1-1

Vestibüül

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

SUPELMAJA

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-1-1

Vestibüül

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

JÄÄKELDER

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-1-1

Vestibüül

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

HÄRRASTEMAJA KORRUS 2

Sa asud mõisakompleksi keskmes, kahekordses barokkstiilis härrastemajas, mis oli kasutusel von der Pahlenite perekonnaelamuna.

LOE SIIT
Ajaloost
Mõisahoone arhitektuurist enne 18. sajandit on vähe teada, kuid arvatavasti oli tegemist lihtsama mantelkorstnaga puithoonega, mis Eestimaad tabanud sõdades hävis.
Mõisakompleksi ülesehitamist alustati Gustav Christian von der Pahleni ajal. Siiski ei jõutud ehitustöödega väga kaugele, kuna Eestimaad tabas suur näljahäda (1695 kuni 1697) ning peatselt algas ka Põhjasõda. 1710. aastal tabas Palmset katkuepideemia, mille tagajärjel suri üle poole Palmse elanikest.

Ehitus
Suurejoonelised ehitustööd algasid 1720. aastate lõpul ning oma tänapäevase kuju saavutas hoone 1785. aastal. Järgmine suurem etapp hoone arengus algas koos Carl Magnus von der Pahleni mõisnikuks saamisega: tehti ümberehitusi olemasoleva maja juures ning valmis tiibhoone (mis lammutati 1930ndatel).

Mööbel
Praegune mööbel ei ole kuulunud von der Pahlenite perele (välja arvatud „esivanemate pink“ saalis ja teise korruse Kindralitoas olev tool), vaid on kokku ostetud nii komplektide kui üksikesemetena Eesti erinevatest paikadest

ALLIKAPAVILJON JA KAEVUPAVILJON

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-1-1

Vestibüül

LOE SIIT

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

1-1-2

Kapp

LOE SIIT

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

1-10

ROTUND

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-11

KOHVIMAJA JA PARK

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-12

KELDER

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

1-13

ÕLLEKÖÖK

LOE SIIT

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

Täname, et Palmset külastasid. Kui oled Rakvere poole teel, siis tasub kindlasti läbi minna Kalame talumuuseumist ja Rakveres olles külastada Rakvere linnust, Politseimuuseumit ning Rakvere linnakodaniku majamuuseumit.

Skip to content