Põnev museaal: Rakvere Vabaduskiriku mälestuseks

🎶 30. jaanuar 2026 on Rakvere kultuuriloos oluline päev – endises Pauluse koguduse Vabaduskirikus avab uksed AArvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru.

Vabaduse platsi servale projekteeris arhitekt Alar Kotli Pauluse koguduse Vabaduskiriku – hoone, mis jäi küll lõpetamata, kuid pühitseti 16. juunil 1940. Pärast Teist maailmasõda muudeti kirik võimlaks.

Selle loo koostamisel on abiks olnud muuseumi peavarahoidja Pilvi Põldma koostatud Pauluse kiriku materjalide nimekiri ja Odette Kirsi käsikiri Rakvere ajaloost Eesti Vabariigi ajal.

Pauluse kogudus asutati Rakveres 1931. aastal. Esimene jumalateenistus peeti 18. oktoobril Tuletõrje seltsimajas, ent juba kuu aja pärast pühitseti kirikuks vana seltsimaja saal Posti tänaval. Kahe aasta pärast omandati linnalt kiriku ehitamiseks krunt Vabaduse platsi serval.

Koguduse õpetaja Aleksander Abeli entusiastlikul eestvedamisel alustati 1937. aastal Alar Kotli projekteeritud Pauluse koguduse Vabaduskiriku ehitamist.

Alar Kotli. Rakvere Pauluse kiriku lõplik kavand, perspektiivvaade. 1936. RM 4229 Ar1 664:1197

Üleskutse Rakvere Pauluse koguduse õpetajalt ja Nõukogult koguduse liikmeile annetuste tegemiseks uue kiriku ehitamise jaoks. 20. märts 1934. RM 2753 Ar1 185:42

Ehitusmeister Leonhard Köbase käe all valmis 1937. aasta suvel hoone vundament. Nurgakivi pandi 29. augustil 1937. Siis jäi aga töö paariks aastaks seisma, kuni koguti raha. Ehituseks saadi raha peamiselt koguduse liikmete, naaberkoguduste, organisatsioonide jt annetustena, toetasid ka vabariigi valitsus ja Rakvere linnavõim. 3000 krooni annetas president Konstantin Päts. Rakvere linnavalitsus andis kiriku ehituse tarvis tasuta liiva ja kruusa.

Rakvere Pauluse Vabaduskiriku nurgakivi panemise päeva mälestusleht, 29. augustil 1937. RM 1785 Ar1 145:10

Mälestusleht sisaldab laule nurgakivi panemise pidulikul jumalateenistusel. Lõpus lühike ülevaade koguduse elust. Esilehel illustratsiooniks kiriku kavand, autor Alari Kotli.

Rakvere Pauluse koguduse elus oli pühapaev, 29. august suurpäevaks. kuna toimus uue ehitatava Vabaduskiriku nurgakivi panemine. See toiming kujunes ka teistele linnaelanikke sündmuseks, kuna kiriku ehitamisi ja nurgakivi panemisi ei juhtu tihti. Sündmuse tähtsust aitas tõsta ka piiskop H. B. Rahamägi kohaletulek. kes pani nurgakivi. Kaastegevad seejuures olid Viru praost G. Beermann. Järva praost G. Pärli. Pauluse koguduse õpetaja A. Abel, Saksa koguduse õpetaja W. Holst ia Kolmainu kog. õp. B. Ederbera.

Virumaa Teataja. 30. august 1937

Nurgakivi panek Pauluse kirikule Rakveres 29. augustil 1937. Kohal on EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. RMF 1337:32

Nurgakivi panek Pauluse kirikule Rakveres. 29.08.1937 . RMF 1337:34

Päikeseküllasel pühapäeval kogunes aegsasti kiriku alusmüüride juurde suur rahvahulk. Piiskop ja teised vaimulikud ühes Pauluse koguduse nõukogu liikmetega tulid õnnistamiskohale rongikäigus ia võeti kohalolijate poolt vastu sellekohase tervituslauluga. mida saatis 1. diviisi orkester ltn. H. Lindiärwe juhatusel. Orkester saatis ka piduliku jumalateenistuse laule. Pikema vaimuliku kõne pidas esimesena -piiskop Rahamägi. misjärgi loeti ette nurgakivi alla müüritud kasti mahutatud akt. Kasti pandi ja ühes sellega müüriti sisse piibel, testament lauluraamat. vaimulikku kirjandust. ajalehenumbreid ja käibel olevad metallrahad. /—/ Nurgakivi pühitsemise toimetas piiskop. Piiskopi järgi kõneles praost G. Beermann, väga huvitavalt tähendades kahe torni kohta, et need sümboliseerivad tõde ja õigust. Seejärel sai sõna koguduse oma õpetaja A. Abel, kuna jutluse pidas Järva praost G. Pärli. Nüüd oli võimalus tervituseks «sõna võtta ka teistel ja panna kive uude ehitusse. Esimesena kasutas seda võimalust kooliinspektor H. Linsi, kes andis edasi haridusminister Jaaksoni tervitused. Järgnevalt võttis sõna linnapea H. Aviksoo, kes kivi müüri pannes andis ka ümbriku üle, mis teatavasti sisaldas 250 kr., mille linnavolikogu äsjasel koosolekul määras kiriku ehitamise toetamiseks.

Virumaa Teataja. 30. august 1937

Pauluse kiriku jätkusid ehitustööd 1939. aasta suvel ja sügisel said katuse alla pikihoone müürid ja tornid. Tornikiivrite ehitamine lükati edaspidiseks.

Toorehitus võeti vastu novembri keskel. Ees ootasid viimistlustööd, mis pidid valmima 30. maiks 1940. Plaanis oli kirik õnnistada võidupühal 23. juunil 1940. Riigi poliitiline olukord muutus aga üha kriitilisemaks, oli oodata Punaarmee ulatuslikumat sissemarssi. Kogudus otsustas teha õnnistamise varem.

Pauluse kiriku ehitusel. 1930. aastate lõpp. RMF 1686:2

Rakvere Pauluse koguduse õpetaja Aleksander Abel kirjutas kirikule nurgakivi panemise eel artikli „Mõtteid uue kiriku ehitamisest“, mis avaldati ajalehes Virumaa Teataja 27. augustil 1937.

Vaatamata kõigile raskusile, mis alustatud ehitamisega seotud, tohiks siiski loota, et töö viiakse lõpule. Seda tagab ka koguduse liikmete suur ohvrimeelsus ja heatahtlikkus, mis avaldunud juba alusmüüride ehitamise ajal. Eriti tahaksin alla kriipsutada mõtet, et kirik on mõeldud ehitada Eesti iseseisvuse 20. juubeli tähistamiseks Vadaduskirikuna. Selles mõttes kannavad kiriku ehitamist peale usuliste tarviduste ka riiklik-rahvuslikud ideed. ja viimaks. Ei ehitata Pauluse koguduse Vabaduskirikut mitte ainult praegusele põlvele. vaid ka tulevased rahvapõlved ja üha kaunimaks muutuv Rakvere linn võib kord tunda rõõmu avarast templist. Meie põlve ja praeguse koguduse mure, veel enam — suur rõõm seisab selles, et tohime olla mõtte teostajad ja läbiviijad. 

Pidulik rongkäik liigub Pauluse kiriku avamisele. 16. juuni 1940. RMF 1686:8

Päikeseküllasel pühapäeval,16. juunil 1940, päev enne Punaarmee tulekut, kogunes uue kiriku juurde hulgaliselt rahvast. Vanast hoonest Posti tänavalt liikus sinna koguduse liikmete rongkäik. Piiskop ja teised vaimulikud ühes Pauluse koguduse nõukogu liikmetega tulid õnnistamiskohale rongkäigus ja võeti kohalolijate poolt vastu sellekohase tervituslauluga. mida saatis 1. diviisi orkester ltn. H. Lindjärve juhatusel. Arvati, et kohal oli 1000 inimese ringis.

Alar Kotli. Autoportree. Akvarell, 1920. aastad. Virumaa Muuseumid, RM 3745 Aj 678:60. Alar Kotli (1904-1963) kasutas tema tütre Anu sõnutsi iga hetke, et akvarelle maalida. Kotli kuulub Eesti nimekaimate arhitektide hulka, keda tuntakse kui Tallinna laululava ja -väljaku, presidendilossi, Estonia teatri taastamise ja paljude teiste projektide autorit. Ta sündis ja kasvas Väike-Maarjas ning omandas gümnaasiumihariduse Rakveres.

Vabaduskiriku avamisel 16. juunil 1940 oli ka arhitekt Alar Kotlil oma roll. Ajalehe Virumaa Teataja sõnutsi, andis Kotli kiriku ees kirikuvõtme üle koguduse nõukogu esimehele Arnold Liivile ja see omakorde peapiiskopile. EELK peapiiskop Johan Kõpp avas ukse ja avaldas õnnistustalitust pidades soovi, et uus kirik, mis on sündinud „suure armastuse viljana, seisku edaspidi iseseisva ja vaba rahva tuleviku teenistuses ning kõvendagu usku Eesti rahva igavesse püsimisse ja suurde elujõudu.“ Muusikat tegi Kaitseliidu orkester Jaan Paku juhatusel, kirikukoori juhatas organist Eduard Kriisa, soololaule esitas Jenny Siimon. Koguduse õpetaja Aleksander Abel tänas kõiki, kes selleks kaasa aitasid, et kiriku ehitamine teoks sai.                                                                                                      

Mälestusleht Rakvere Pauluse koguduse Vabaduskiriku pühitsemise päeval. 16. juuni 1940. RM 2606 Ar1 179:144. Sisaldab 4 laulu jumalateenistuseks vanas kirikus ja 7 laulu uues kirikus ning koguduse õpetaja A. Abeli koostatud artiklit „Möödunud ajad kõnelevad“.

EELK Rakvere Pauluse koguduse õpetaja oli 29.05.1932 – 8.03.1944 Aleksander Abel. Fotol on õpetaja perekond Pauluse kiriku juures ilmselt avamise ajal juunis 1940. RMF 1686:4

Ohvrimeelselt on kiriku kaunistamiseks tööd teinud koguduse naispere, kes on valmistanud kirikule mitmed nägusad altarikatted, põranda- ning altarivaibad jne. Õnnistamispäeval oli kiriku altariruum ehitud loorberipuude ja lilledega, jättes hea mulje. Kiriku peasissekäik oli ehitud vanikutega. Uus kirik on oma sisemuselt avar ja valgusküllane, erinedes endisel ajal ehitatud kirikutest oma avaruse ja valguskülluse poolest. Kirik sisaldab üle 800 istekoha, kuid ta mahutab endasse üle 1500 inimese. Projekti valmistas arhitekt A. Kotli, tehes ka sisustuse üksikasjalised kavandid. Hoone tundub arhitektuuriliselt õnnestununa.

Virumaa Teataja, 17. juuni 1940

Pauluse koguduse kirikut ei jõutudki lõpuni ehitada, puudu jäid tornikiivrid ja hoone välisviimistlus, soovitud tulemuseni ei jõutud ka sisustusega. 1940. aastal valmis altarimaal, autoriks Haanjamaalt pärit kunstnik-orelimeister Rudolf Kriisa. 1943 sai kirik oreli, mille valmistasid vennad Rudolf ja Harri Kriisa. Ehitus(remondi)töid tehti jätkuvalt ka Kolmainu kiriku juures, nüüd juba koguduse noore õpetaja Jaan Variku eestvõtmisel.

Vaade Alar Kotli projekteeritud Pauluse kirikule 1960.-1970. aastatel. Foto: Paul Falk. RMF 1761:11

Foto esiplaanil on näha mälestussammas langenud Nõukogude sõduritele. Seegi on Alar Kotli projekteeritud nn vennashaua tüüpmonument, mis eemaldati linnaruumist 13. juulil 2022. Loe rohkem: https://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud

Vaade Rakvere endisele Pauluse kiriku hoonele. Foto: Hans Teetlaus, 12. august 1993. ERM Fk 2960:1417

Pauluse koguduse Vabaduskirik. Tornide vahel on silt Kalevi Hall. Foto. Arvet Mägi, 2009. RMF 1701:26

Uus kirik sai valmis vahetult enne 1940. aasta juunipööret aga jumalasõna asemel oli seal aastakümneid kuulda vaid vilet ja matsatusi. Loe ja vaata Hanneli Rudi artiklit “Pärdile pühendatud muusikakeskuseks ümber ehitatud kirik toimis kunagi spordisaalina” ERRist SIIT LINGILT!

• Vaata ka Karin Pauluse artiklit “Parajalt pühalik Ukuaru muusikamaja” Eesti Ekspress, 29.01.2026.
• Vaata Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valminud lühiklippide sarjast “Kultuuri kodu” 14. osa, kus tehakse kummardus arhitekt Alar Kotlile.

Kui teil leidub fotosid ja sisevaateid Vabaduskirikust, eriti ajast, mil seal tegutses võimla, siis palun võtke ühendust muuseumi peavarahoidja Pilvi Põldmaga pilvi@svm.ee