Ajalooblogi: Erinevate numbrite mõistatus
Autor: Signe Lintrop, koguhoidja-säilitaja
Eesti Rahva Muuseumi koguhoidjad külastasid 2024. aasta oktoobris uuenenud Rehbinderi maja ja mööbliajaloo näitust “Toolile nõjatudes” ning ühtlasi heitsid pilgu Virumaa Muuseumide kogudele. See pealtnäha väike ringkäik tähendas osadele meie muuseumi kõige vanematele esemetele oma juurte juurde tagasi jõudmist.
Igal museaalil on oma number – tulmenumber
Muuseumis on igal museaalil tuvastamiseks numbrikombinatsioon – tulmenumber. Tulmeraamatutesse on kirja pandud eseme lugu, mille eseme endine omanik või üleandja on muuseumitöötajale teada andnud. Tulmeraamatud koos esemetega on muuseumi süda.
Virumaa Muuseumide kõige vanem osa on Rakvere Muuseumi Seltsi kogu. Selts asutati 1927. aastal. Esimene näitus avati Laial tänaval, kuid 1930. aastate lõpuks oli muuseum saanud oma käsutusse ruumid Tallinna tänav 3 hoones, kus praegu asub Politseimuuseum.
Nõukogude okupatsioonivõim lõpetas Rakvere Muuseumi Seltsi tegevuse. Varad jäid Teise maailmasõja ajaks kastidesse pakituna seisma. Neist osa säilis, kuid dokumentatsioon hävis ja sellega koos kõik legendid, mis esemete kohta kirja oli pandud.
Pärast sõda said säilinud esemed uued numbrid, kuid muu informatsioon jäigi kadunuks. Nii on meie kogu riiulitel palju vanu esemeid, mille kohta ei olnud teada, millisest piirkonnast neid koguti või kellele nad olid kuulunud.
Eesti Muinasvara Päästetoimkonna numbrid aitasid leida vanad kogumisandmed
Koguhoidjana vaatasin tihti neid tundmatuid numbreid ja sisimas lootsin, et ühel päeval näen mingi ime läbi nende numbrite taga legende. See päev saabus, kui Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe märkas etnograafiliste esemete hoidlas tuttavat numbrikombinatsiooni. Ta tundis ära Muinasvara Päästetoimkonna korjamisraamatu numbri. Ülle lubas aidata nendele esemetele kogumisandmeid leida. Juba mõni päev hiljem potsatas meiliaadressile kiri ja esimesed õllekannud said omale algsed kogumisandmed ERMis asuvast Eesti Muinasvara Päästetoimkonna korjamisraamatust.
Eesti Muinasvara Päästetoimkonna korraldasid Kristjan Raud ja August Pulst ning nende eestvedamisel käivitati ülemaalise vanavara kogumise aktsioon, mille osalised olid Tallinna Eesti Muuseum ja Eesti Rahva Muuseum Tartus. Vanavarakogujateks erinevates Eesti kihelkondades olid üliõpilased ja haritlased.
Koostöö Ülle Jäega oli hasarti tekitav: saatsin museaalidel olnud numbreid ja Ülle püüdis leida neile numbritele vastavad kirjed. Ühes kirjas tõdes ka Ülle, et nuhkimistöö on väga põnev ja täis eduelamusi. Tänu Üllele, täienesid ühe kuuga 124 eset algsete kogumisandmetega.
Näiteks siin all pildil olev vöötihv ehk paela kudumise suga osutus Vassili Puki kogutud esemeks. Vassili Pukk käis Eesti Muinasvara Päästetoimkonna ülesandel Saaremaal Pöide kihelkonnas Saikla, Rahula ja Ariste külades 1920. aastal. Nüüd teamegi, et see on paela kudumise suga, mille annetas Ekaterina Arnus Maasi valla Väike-Rahula küla Nuudi talust. “Selle soa ja mõõgaga kooti vöösi ja paelu. Lõngast tehti kudumise ajaks niied soa taha, mis lõngu kergitasid. Ühed lõngad käisid soal aukudest läbi, teised piide vahelt. Mõõgaga löödi kude lõngad üksteise vasta”.
Vöötihvile on omal ajal kleebitud Eesti Muinasvara Päästekomitee numbriga suur paberetikett. Väiksemal etiketil on number E 174, mis võib olla Rakvere Muuseumi Seltsi number. RM II / 205 on Rakvere Muuseumi number aastatel 1946-1959. Praegu kehtiv tulmenumber on RM 173 E 82:2. Vaata ka andmebaasist MuiS!
Virumaa Muuseumide kogudesse jõudnud Eesti Muinasvara Päästetoimkonna poolt kogutud esemetest enamus on pärit saartelt ja Lääne-Eestist. Lisaks on mõned esemed kogutud Viru-ja Harjumaalt. Nüüdseks on see teave andmebaasis MuiS kõigile kättesaadav.
Kuidas need esemed meie muuseumisse on jõudnud, teame me väga vähe. Ajalehes Virulane 1930. aasta 5. juulil ilmunud artiklis “Muuseumi kogusid seatakse ülesse” on kirjas:
Kõige täielikum on muuseumil rahvateadusline kogu – tänu Eesti kunstimuuseumile, kes oma tagavaradest rikkaliku kogu üle andis. Seal on täielikud komplektid rahvariideid, mütsid, vööd, kindad, igasugused puunõud, muusikariistad jne.
Oletada võib, et need esemed olid 1920. aastate kogumisaktsioonide tulemusel Tallinnas kunstimuuseumis (muuseum asutati 17. novembril 1919 Tallinna Eesti Muuseumi nime all. Esmase tegevuse kohta saab lugeda näiteks ajalehe Kaja artiklist “Kadrioru muuseum“, mis ilmus 10. juunil 1922). 1930. aastatel, kui Kunstimuuseum soovis keskenduda ainult kunstile, siis jõudis osa esemeid ka Rakvere Muuseumi Seltsi valdusesse.
Meie riiulitel on paraku veel erineva numbrikujuga esemeid, tuleb vaid loota uuele imele, et saaksime ka nende päritolu kohta midagi teada.
Suur tänu Eesti Rahva Muuseumile ja koguhoidja Ülle Jäele!
Sõlg, RM 131 E 86:1 kannab ka numbrit 13902. Kus ja millal selliseid numbreid on kasutatud, me veel ei tea.
Mõned esemed Virumaalt, mis on kogutud Muinasvara Päästetoimkonna kogumisretkedel
Võikirn. RM 259 E 80:3
Muinasvara Päästetoimkonna numbri kohaselt kogus puust eseme L. Eiwardt Simuna kihelkonnast Lassi nurme (Lasinurme) Vana Parivere talust Leena Martsoni käest.
Käised, Lüganuse khk. RM 130 E 2:30
Käised kogus E. Viilmann Lüganuse kihelkonnast 1920. aastal. Käiksed annetas muuseumile Püssi valla Tarumaa külast Mari Tarum, kelle sõnutsi on need “Vanaema tehtud”.
Pottmüts, Simuna khk. RM 130 E 2:63
Muinasvarade Päästetoimkonna korjamisraamatu number M.P.T k/r 1181 andmetel on pottmütsi kogunud Richard Summer 1920. aastal. Ta on kirja pannud, et ese valmistati 70 aastat tagasi Simuna kihelkonnas Salla valla Selli külas. Annetanud Mihkel Juhkam Salla valla Käru küla Otsa talust.
Seelik, Rakvere/Viru-jaagupi khk. RM 130 E 2:110
Villase seeliku värvli küljes on paberetikett numbriga MPT 1639/11. Tänu Eesti Rahva Muuseumiga tehtud koostööle saime teada, et eseme korjas K. Piilberg Rakvere linnast 1923. aastal. Annetaja on Rakvere Posti tn 18 Edrude Vinkel (Gertrude?). Lisatud on, et ese on valmistatud 120 aastat tagasi Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti valla Kehala külas Harju talus.