Ajalooblogi: Tuulutame rahvarõivaid! #tuulutamine
Täna, 7. juunil on rahvarõivaste tuulutamise päev ning Virumaa Muuseumid on toonud digituulutama valiku rahvarõivastest, mis meie etnograafiliste esemete kogus asuvad. Valikusse sattusid erinevad aksessuaarid, tanud, mütsid ja triibuseelikud, mis on ilmselt valmistatud 19. sajandil. Igale esemele on juurde pandud informatiivne tekst ja mõnel esemel ka etnoloog Reet Piiri määratud informatsioon.
Rohkemate esemete kohta saab uurida leheküljelt www.muis.ee. MuISi kasutamisjuhend asub SIIN. Informatsioon rahvarõivaste tuulutamise üleskutse kohta SIIT! #tuulutamine
Triibuseelik
- pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
- Seeliku ülaserv volditud, 16 cm voltimata.
- Värvel linasest kangast. Allservas 6,5 cm laiune pruun linane toot.
Triibuseelik
- pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
- Seeliku ülaserv volditud kogu seeliku ulatuses.
- Värvel punasest valgete täppidega kangast.
- Allservas 4,5cm laiusest paelast ja 6,4 cm laiusest punasest kangast riba.
- Punasel kangal kaunistuseks sinine pael.
- Servas linane 11cm laiune toot.
Reet Piiri: Virumaa, meenutab Kadrinat.
Triibuseelik
- pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
- Seeliku ülaserv volditud kogu seeliku ulatuses.
- Värvel helepruunist kangast, mille mõlemad otsad lõpevad 73 cm pikkuste samast materjalist sidumispaeltega.
- Allservas 9 cm laiune pruun villane toot, seeliku serv kanditud tumesinise sametkandiga.
2012.aastal määranud Reet Piiri : 19 saj. lõpp 20.saj. algus
Sukasääred villasest lõngast
- sokisääre ülaosas 2 cm soonikkudet,
- säärel 12cm pikkusel osal geomeetriline kiri (kollasel põhjal pruun kiri, 2cm vahede järel kitsad punased põikitriibud)
- Tehtud Mihklis. Saadud Võrumaalt Vastseliinast.
Reet Piiri: Pärnumaa
Jüri potisinised naistesukad
- punase kirjatud kiiluga, millel kujutatud kaheksakanna motiive.
- Kiilu ümbritsevad valged roositud äärekirjad.
- Sukkade kudumisel valmistati kõigepealt sääre tagaosa, siis ristipidiselt kiilud ja lõpuks sääre esiosa ja laba. (Sukasääre ülaservas 9,5 cm laiune valge osa, millest 3,5 cm soonikkoes, kahel pool külgedel 38 cm pikkused ja 5,5 cm laiused punased geomeetrilise kirjaga kiilud).
Sarnaseid teise värviga sukakiile kooti ka Saksamaal, Soomes ja Rootsis.
Kirivöö linasel põhjal
- otsas kaks cm labast kudet, narmad palmitsetud 5 palmikusse, otsast kokku seotud.
- Keskkiri geomeetriline, punane, südameks kolme lõnga laiune roheline triip.
- Keskkirja lahutavad äärekirjast ühe lõnga laiune roheline triip.
- Äärekirijaks sinine geomeetriline kiri.
- Kahel pool servas üks sinine lõng, ja sellest paari lõnga kaugusel 2 pruuni lõnga.
Säärepaelad
- palmitsetud villasest lõngast,
- punasel põhjal 5 lõnga laiune sinisest lõngast kalasabakiri, narmastega.
Pael
- murdtoimne, lõim linane, kude villane.
- Punasel põhjal sik-sak sisse kootud valge-lillakassinise-rohelise kirjaga.
Särk
- valgest linasest riidest, õlaõmblusteta.
- Kahel pool rinnalõiget valge-punane pilutikand, ava kaugastega, sügavate põuedega.
- Püstkrae kaunistatud tikkpisteridadega.
- Varruka ülaservas valge põimpilu, varrukasuus valge-punane pil.
- Kaenla all kolmnurkne lapp.
Reet Piiri: Mulgi meeste särk. Toomas Henrik Ilvesel on samasugune särk. Halliste kihelkonna särgi järgi tehtud, sarnaseid oli ka teistes mulgi kihelkondades.
Linane särk
- Särk jämedakoelisest linasest kangast piha ja puuvillasest riidest varrukatega.
- Kaelaaugus linasest riidest värvel, rinnalõhandik eest kinnitatav aasa ja nööbiga.
- Varrukad puuvillasest kangast, kahest tükist õmmeldud, pealmisele tükile sisse kootud punane 23 cm laiune kirjaosa. 0,5 cm kaugusel varruka otsast sisse kootud 3,5 cm laiune punane vööt.
- Varruka suud kurrutatud, otsa õmmeldud 8,5 cm laiused mustast satäänist värvlid.
- Värvlite keskele õmmeldud tärnikujulised motiivid, valge puuvillase ja rohelise villase lõngaga.
- Värvli ühes servas kaks nööpauku, ühel värvlil must läikiv nööp.
Piirkond Setu, kihelkond Petseri
Tanu
- valgest linasest kangast.
- Eesserv tikitud punase- musta villase lõngaga ristamisi, servas punase-musta lõngaga tikitud 5,3 cm laiune lillkiri.
- Kaunistatud litritega.
- Allääres läbi kanga linane keerutatud krookpael.
- Tanu sopp kroogitud.
Reet Piiri : Virumaa uuemat tüüpi tanu (kurrutatud sopp, linane tikand)
Tanu
- valgest puuvillasest kangast.
- Eeserval 3 cm laiune must siidpael, millel kardpits.
- Paela servas 10 cm laiune siidist rohekaspruun lilltikand, kaunistatud litritega.
- Sopp kurrutatud.
- Alläär palistatud, läbi kanga aetud krookpael.
- Tanu külge kinnitatud 9 cm laiune lilla siidpael, millel ripuvad 55 cm pikkused otsad.
- Tanul on sees linane vooder.
Reet Piiri: Virumaa vanemat tüüpi tanu.
Tanu
- valgest linasest kangast.
- Eesservas 8,5 cm laiune roosa-punase ja sinise villasest lõngast lilltikand, serv õmmeldud ristamisi punase-sinise lõngaga.
- Sopp kroogitud.
- Kaltus pööratud samast kangast, tikandi alune vooder jämedamast linasest kangast.
- Alläärest läbi aetud sinine-valge palmitsetud pael.
Reet Piiri: Virumaa uuemat tüüpi tanu (kurrutatud sopp, linane tikand). Värvid ja ornament iseloomulikud Jõhvi ja Lüganuse kihelkonnale.
Pottmüts
- kaetud roosa siidist kangaga, millel sissekootud tumeroosad piklikud täpid,
- voodriks valkja põhjaga punaselilleline sits.
- Mütsi ääristab valge poepits.
Beebimütsi
- küljed punasepõhjalisest lillelisest sitsist, tagumine tükk valge-punasekirjalisest sitsist.
- Vooder punase-musta kirjalisest sitsist.
- Müts kanditud sinise puuvillase riidega, eesservas volditud rüüs, otses sidumispaelad.
Põll.
- Valgest puuvillasest kangast ülaosa ja linasest kirjatud ning kumaguriidest vöödilise alaosaga.
- Ülaosas loomamotiividega linane riba, sellele järgneb kumaguriide riba, siis geomeetrilise kirjaga vööt, ja umaguriideriba, alumine äär linane punase geomeetsrilise kirjaga, servas harutatud narmad.
- Tikand punane ja rohekashall.
Reet Piiri: Tüübilt vadja või isuri. Või isegi Iisaku poluvertsikud.
Kui kellegil on huvitava looga rahvarõivaid, siis ka need on meie kogusse oodatud! Võtke meiega ühendust aadressil kogud@svm.ee.
Etnograafiliste esemete kogu sisaldab vanemaid põllutööriistu ja majapidamistarbeid. Esindatud on Virumaale omane rahvapärane käsitöö. Kogu suurus on 2800 museaali.