Ajalooblogi: Tõstamaa paruni talupojapulm

  Nagu muid inimesi, nii oli ka mõisnikke igasuguseid: häid, halbu, osavõtlikke, ükskõikseid ja muid. Ka paljudele Palmse mõisast võrsunud von der Pahlenite pereliikmetele, aga nagu selgub teistelegi, polnud inimlikkus ja hea läbisaamine endast sotsiaalselt ja varanduslikult positsioonilt madalamas seisundis olevate inimestega sugugi võõras.

Järgnev olukirjeldus ajalehest Ristirahwa Pühhapäevaleht kirjeldab Tõstamaa mõisa omaniku parun August Stael von Holsteini head õnne endale rahvalähedaste abikaasade leidmisel. Kui palju autor loole omalt poolt värvi juurde on lisanud, jäägu igaühe enda otsustada…

Testamaalt Testama walla ja mõisawanema, herra Stael v. Holstein, keskis näib üks wastakute armastus ja auustamine walitsewad, mis igalpool alamate ja ülemate sekka soowida oleks ja palju head wilja kannaks. Üks sealt walla mees kirjutab meile sest pitkemalt ja wist on hea, meie päiwil, kus palju pahhu asju ilmub, häid asju mitte waka alla panna. — Paneme siis lühidalt mõnda sest kirjast siin ülles: “Aastal 1876 Mai kuus kosis Testamaa herra omale noore prõua, Palmsi herra tütre. Kui noor paar Tõstamaale tuli olid kõik talu wärawad maantee ääres tuledega ja kaskedega ehitatud. Jaani laupääwal tehti mõisas wallale suured joodud ja kõik olid rõõmsuste üheskous. Noor prõua oli üks kiriku ja koolide armastaja ja tahtis ka koolilastega tutwaks saada, sellepärast walmistas Juuli kuus neile kaa suurt pidu, kus õpetaja ja koolmeistrid ja lapsed rohelise platsi peal pärast kiriku teenistust kokku tullid. Lastele jagati rohuaja marju ja muud meelehead ja prõua ise oli nii lahke ja rõõmus nende seas, nagu oleksid naad kõik tema omad olnud. Ei wõinud ma wet omast silmist keelda, kui oma wanas eas niisugust rõõmu nägin, kellest noori ja manu kasutati. — Aga see rõõm ei kestanud kauaks, sest Detsembri kuus wõttis Jumal selle armsa inimese surma läbbi meitest ära ja pani kõik mõistlikud inimesed leinama. Paar aastat läks nõnda mööda, siis kosis Testamaa herra nüüd aastal 1879 jälle noore abikaasa, Luunja herra tütre. Kui ta 17mal Juunil noore prouaga esimest korda Testamaale tuli, ei tahtnud wald ka mitte tema rõõmust osa wõtmata jääda. Tükk maad mõisast eemal, kus mõisa plats hakkab, ehitati wärawat lillede ja krantsidega ja seal teretas rahwas noore paari; ja kui tõld seisma jäi, tehti ka nalja, et küsiti, kas neil ka passi ja luba käes, mõisa sõita; aga selle ajaga, kui seal juures juttu aeti ja naerdi, wõtsid mehed hobused tõlla eest ära ja waata, se oli jälle nagu kimbatus, kuida nüüd edasi saada. Aga pea leiti nõuu: mehed hakkasid ise tõllast kinni ja rõõmsa hurra hüüdmisega wiidi tõld mõisa trepi ette, kus herra ja proua südamest selle auustamise eest tänasid ja rahwaga terwiksid jõiwad. Nädal hiljem kutsuti kõik wald kokku, walla ametmehed kutse kirjade läbbi, ja siis oli mõisas suur pidu walmistud ja lauad kaetud, kus südame kinnitust pakuti. Mõisas oli sel päewal ka hulk wõõraid ja need wõtsid sest pidust osa ja naljakas ja ilus oli näha, et noor prõua ja muud wõõrad prouad endid olid talu rahwa riietega ehitanud, ega olnud tunda, kes olli prõua ehk talu naene. — Ma olen rõõmuga pealt waadanud kuida ülemad ja alamad endid seal ühendasid ja mõnda head ja mõistliku sõna isekeskis rääkisid. Alandus on kõige ristiinimeste au, ja mitte häbi. Andku Jumal, et kõik ülemad hakaksid oma alamaid armastama ja auustama ja et see ka sünniks wastastiku; külap mitmed asjad oleksid siis parema korra peal. Õnnistagu Jumal meie noort prõuad, et ta oleks oma majale kui nurgakiwi, ja olgu temal ikka Jumala kartuse meel, mis kõige tarkuse hakatus on.”

M. K. M. K. Testamaalt. – Ristirahwa Pühhapäevaleht, 1879, nr 53.

Esimene parun A. Stael von Holsteini abikaasadest oli Palmse mõisas üles kasvanud parun Alexander von der Pahleni tütar Katharina (Kitty) Natalie Adelaide, kes sündis Tallinnas 17. novembril 1853, abiellus parun A. Stael von Holsteiniga 1876. aasta mais ning suri juba 18. jaanuaril 1877 Tõstamaal. A. Stael von Holsteini teine abikaasa, kellest nupukese teises pooles juttu, oli Sophia Heloise Lucie von Nolcken Luunjast.

Uno Trumm SA Virumaa Muuseumid vanemteadur