Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. II osa : Noppeid muuseumi kroonikast aastatest 1951 – 1960
1951.a oodati jätkuvalt uute täiendavate ruumide kätte saamist. Sel ootuse aastal ekspositsiooni ei muudetud, tegeleti ekspositsiooniplaanide koostamisega arvestades juba uusi ruume.
ENSV Teaduste Akadeemia arheoloogia sektor kutsus muuseumi osalema arheoloogilistel kaevamistel Kloodi linnusel. Kaevamisi juhatas arheoloog Marta Schmidehelm. Teetööde käigus avastati uus kalme Aseri tee ääres, seal juhatasid kaevamisi Osvald Villem Saadre ja A. Pärss. Leiud on muuseumi kogus tulmenumbritega Kloodi RM 124 A 1:1-30 ja Aseri RM 121 A 5:1-275.
Muuseum sai ülesandeks koos kultuuriosakonnaga rajooni territooriumil asuvate kultuurimälestiste kontrollimise. See oli väga mahukas töö, kõik objektid tuli ükshaaval üles otsida ja muuseumil ei olnud oma transpordivahendit. Aasta lõpuks tööd ei lõpetatud. Väljaspool muuseumi tehti 6 näitust. Muuseum jätkas endises koosseisus Aleksander Rünk, Linda Rünk ja Leili Pajos ja raamatupidaja ning koristajad-valvurid.
Külastajaid oli 6142.
1952.a. oli muuseum terve aasta suletud. Ruumid ei vabanenud, alustatud remont oli pooleli. Raamatukogu kolis lõpuks välja alles detsembris. Remondi ootel ruumides korraldati isetegevuslike kunstnike kunstinäitus. Jätkati arheoloogiamälestiste kontrollimist. Aasta jooksul koguti 102 eksponaati.
1953. a alguses võeti kohustus avada uus ekspositsioon valimiste päevaks so 22. veebruariks. Päev enne kontrollis komisjon, mille koosseisus oli ka Glavliti esindaja F. Moorberg, pingelise töö tulemusel koostatud ekspositsiooni ning jäi tulemusega rahule ja lubas muuseumi avada. Kaks esimest ruumi oli looduse osakond, kolm järgmist ajalugu ja neli viimast saali nõukogude periood.
Novembris toimus muuseumitöötajate vabariiklik seminar, kus analüüsiti muuseumi tööd ja ekspositsiooni ja jäädi sellega üldiselt rahule. Rakvere Raj RSN Täitevkomitee arutas muuseumi tööd ja oli rahul ekspositsiooni ning kogudega, kuid heitis ette, et puudulikult on kujutatud revolutsioonieelne- ja nõukogude periood. Samuti pidas väheseks ekskursioonide organiseerimist ning loengute ja vestluste pidamist. Samuti oldi rahulolematud kultuurimälestiste kontrollimise ja registreerimise tempoga.
Muuseumi lahtioleku ajaks kinnitati kell 12 – 18 ja suletud oli muuseum teisipäeviti. Museaale oli aasta lõpuks 3105 ning külastajaid 10 008.
1954.a. alguses kontrollis muuseumi Kultuuriministeeriumi Kultuurhariduslike Asutuste Peavalitsuse muuseumide osakonna vanem-inspektor N. Russanov. Kontrollimise aktis sõnastati, et ruumide suuruse poolest on muuseum vabariigi teiste muuseumidega võrreldes eelistatud olukorras, kuid fondide hoidla ei kõlba, sest on poolkeldriruum ja liiga väike. Külastatavuse poolest on muuseum eesrindlaste seas, näitusi tehakse palju, aga loenguid on peetud vähe. Ekspositsioonile heidetakse ette kohaliku materjali vähesust ning seda, et kajastamata on kultuurielu. Eksponaadid on küll arvele võetud, kuid ei ole tehtud teaduslikku inventeerimist ning juurdekasv on väike. Soovitatakse kasutada rohkem aktiivi abi.
1954.a. täiendati ekspositsiooni põllumajanduse ja ja tööstuse osakonnas. Kevadkülvi ja viljakoristuse perioodiks saadeti kolhoosidesse rändnäitused.
1955.a. saadi maja alumisel korrusel juurde mõned ruumid, mis võeti kasutusele näituse saali ja tööruumidena. Esimene näitus uues ruumis tähistas I. V Mitšurini 100. sünniaastapäeva.
Ajutise näitusega märgiti ka ENSV 15. aastapäeva. Kevadkülvi ajaks saadeti kolhoosidesse väike rändnäitus.
Leili Pajos osales ENSV TA Ajaloo Instituudi korraldatud arheoloogilistel kaevamistel Toolse linnamäel. Kaevamisi juhatas Tanel Moora, kuid leide ei saadud. Juulis lahkus töölt teaduslik töötaja Linda Rünk, tema kohale asus Leili Pajos ning fondidega tuli tegelema Laine Rulli (hiljem Leet), kes oli töötanud Haljalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
1956.a. hakati ette valmistama uut ekspositsiooni, koostati ekspositsiooniplaanid revolutsiooni ja Suure Isamaasõja sündmuste kajastamiseks. Kolhoosidesse ja rahvamajadesse saadeti rändnäitus, mis tutvustas NLKP XX kongressi materjale. Majas korraldati Rakvere rajoonist pärit kunstnike tööde näitus, publikuga kohtusid Virumaalt pärit kunstnikud Richard Sagrits ja Richard Uutma. Muusem organiseeris arheoloogilised kaevamised Põlulas ja Roelas, kaevamisi juhatas Evald Tõnisson (leiud muuseumis arvel RM 560 A2: 1-23)
1957.a. alguses jätkus muuseumi majas eelmise aasta lõpus alanud kapitaalremont, mis lõpetati aprillis. Seejärel asuti taastama vana ja üles panema uut ekspositsiooni. Aasta alguses andis direktor muuseumi tegevusest aru Rakvere Raj RSN Täitevkomiteele. Täitevkomitee otsustas, et muuseum tuleb külastajatele avada 15. aprilliks, välja panna uus nõukogude perioodi ekspositsioon, tuleb tihendada sidet koolidega ja luua kindel aktivistide võrk jne.
Aasta jooksul korraldati 4 kunstinäitust.
Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Toila kalmel, juhatas Evald Tõnisson (leiud RM 584 A 3: 1-237).
Majas vabanes veel 3 ruumi, mis kavatseti peale kapitaalremonti kasutusele võtta fondihoidlana. Probleemiks oli püsiva kütja-majahoidja leidmine, sest tööd oli palju – korras hoida tänav ja hoov ning kütta 16 ahju.
Eksponaate oli aasta lõpuks 3946 ja külastajaid 7928.
1958.a. alustati ajaloo osakonna vanema perioodi välja paneku ümber tegemisega. Suvel jätkati arheoloogiliste kaevamistega Toilas (leiud RM 616 A4:1-318)
Palju oli tööd koolide kodulooringidega, lisaks pidevale nõustamisele korraldati ka eraldi õppepäev. Aasta lõpus asutati muuseumi juurde kodulooring, koostati tööplaan ning otsustati kohalikus lehes hakata välja andma koduloo-teemalist erilehekülge.
Lõpetati fondiruumide remont ning lõpuks oli võimalus paigutada esemed enam-vähem normaalselt riiulitele.
Kuna suurem osa Tapa rajoonist asus Järvamaal, siis viidi piirkond Paide Rajoonide vahelise Koduloomuuseumi tööpiirkonnaks.
1959.a. suuremaks sündmuseks oli Jakob Liiva 100 sünniaastapäeva tähistamine näituse ja mälestustahvli avamisega.
Juulis lahkus töölt senine direktor Aleksander Rünk, ning direktoriks sai Leili Pajos. Teaduslikuks töötajaks tuli Odette Landberg-Kirss, kes koostas ajaloo osakonna uued ekspositsiooniplaanid kuni 19. saj II pooleni. Kujundas jätkuvalt Riho Lahi.
Augustis-septembris toimusid E. Tõnissoni juhtimisel arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 999 A 7: 1-1456).
Sel aastal võeti vabariigi muuseumides kasutusele museaalide ühtne arvelevõtu süsteem. Kõik museaalid tuli nüüd ümber kanda uutesse fondipäevikutesse. Läbi viidi ka kogude inventuur. Palju tähelepanu pöörati kogumisele ja selle tulemusel oli aastane juurdekasv rekordiline 4661, millega kogu üldarvuks oli aasta lõpus 9578. Külastajaid 11700.
1960. a. lõpetati ekspositsiooni uuendamine ja koostati ekspositsiooni juht.
Korraldati näitus Kunda tsemenditehase 90. aastapäeva tähistamiseks.
Samuti korraldati mõned kunstinäitused (E. Kollom, P. Raud), aga ka fondide näitus.
Ajalehes „Punane Täht“ anti regulaarselt välja erilehekülge, mille põhiliseks koostajaks oli O. Landberg. Alustati museaalide teadusliku inventeerimisega (kirjeldamisega).
Jätkusid arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 1121 A 7:1457-1981).
Aasta lõpuks oli museaale 11884, külastajaid 12002.
Vaateid muuseumi ekspositsioonile 1959-1960. Fotod K. Bauman.
SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja Pilvi Põldma