Ajalooblogi: Jõulud linnakodaniku majamuuseumis

Jõulud on juba ukse taga ning jõululaupäeva ootuses on ka linnakodaniku majamuuseumis välja pandud jõulukaunistused ja tuppa toodud jõulupuu. Jõulukuusk on üles seatud 1930. aastate korteris ning on ehitud ajastumoodi silmas pidades.

^{ill 1 Jõulukuusk linnakodaniku majamuuseumis. Foto: E. Mikko}

Eestis hakati jõulukuuske tuppa tooma ning kaunistama 200. aastat tagasi, esmalt siinsete sakslaste ja sakslikumate linnakodanike kodudes. Tolleaegsed jõulupuud olid väikesed ning paigutati lauale, neid kaunistati vahaküünalde, jõulukompvekkide, piparkookide, suhkurdatud mandlite, õunte ja kuldseks värvitud (koorimata) kreekapähklitega. 20. sajandi alguses oli jõulupuu leidnud oma koha peaaegu igas peres ja avalikus asutuses. Ajajooksul hakati tuppa tooma üha suuremaid puid, mida linnarahvas hankis spetsiaalsetelt müügiplatsidelt ning maarahvas oma metsast.

Tavalise kuusepuu muudavad eriliseks kaunistused ja ehted, mis on paljudes peredes kallisasjadeks ning jõulude lõpus alati hoolikalt kokku pakitakse. Linnakodanikumaja jõulukuuske ehivad: paberist kommiehted, klaashelmestest ketid, klaaskuulid, loomad, vatist köögiviljad, piparkoogid, küünlad jpt toredad jõuluehted. Kuuse ehtimiseks on kasutatud Virve Pikka ja Vaike Salusti 2009. aastal muuseumile annetatud jõulueheteid. Järgnevalt olen väljatoonud mõned toredamad näited silmailuks:

ll 2 Tiputähe asemel kaunistab linnakodaniku jõulukuuske piparkook rahvusliku kaheksakand ornamendi ja pühade tervitusega. Foto: E. Mikko

^{ill 3 Isuäratavaks kaunistuseks on jõulupuul ka vatist redised ja ehtekommid. Foto: E. Mikko}

^{ill 4 Imearmas klaasist jõuluehe – laps nukuga. Foto: E. Mikko}

^{ill 5 Sada aastat tagasi oli jõuluvanal seljas lambanahkne kasukas ja käes kirjud käpikud. Moodsa punase kuue sai jõuluvana endale selga alles 20. sajandi teises pooles. Foto: E. Mikko}

^{ill 6 Laste lemmik eheteks on läbiaja olnud loomi ja linde kujutavad jõuluehted. See õhkõrnast klaasist papagoi paneb silma särama nii noorel kui ka vanal muusemi külastajal. Foto: E. Mikko}

^{ill 8 Käsitsi maalitud klaaskuul annab jõulukuusele isikupära. Foto: E. Mikko}

^{ill 9 Klaasehetest on kuusel ka kreekapähkel ja korv roosidega. Foto: E. Mikko}

Linnakodaniku maja jõuluukuusele on peidetud ka üks jõulumäng. Nimelt on jõuluehete ajaloost teada legend, et sakslastest lapsevanemad valisid jõulude ajal välja kõige targema lapse selle järgi, kes leidis kõige kiiremini teiste jõuluehete seast üles kurgikujulise ehte ning selle jõulupuu otsa riputas. Niimoodi väljavalitud laps sai jõuluvanalt lisa kingituse. Linnakodaniku maja jõulukuusel on kurgikujuline jõuluehe peidetud kuuseokstele – tule vaata, kas leiad selle üles!

^{ill 10 Kurgimäng- tule leia kurk jõulupuult!. Pildil olev kurk kuulus arvatavast väikese plastikust jõulukuuse ehtekomplekti ning pärineb 1970. või 1980. aastatest. Foto: E. Mikko}

Jõulukaardid

Lisaks jõulukuuse ehtimisel oli vanasti tavaks saata oma lähedastele sugulastele ning sõpradele jõulu- ja uusaastakaarte. Saadud jõulukaardid asetati lauale või kummutile ritta kõigile nägemiseks ning ka aegajalt üle lugemiseks ja omakeste meenutamiseks. Lauale seatud jõulukaardid tekitavad tõeliselt sooja jõulutunde ning on ka omaette jõulukaunistuseks. Saada sinagi see aasta mõnele oma lähedasele jõulukaart, et kanda edasi seda ilusat jõulutraditsiooni!

Alljärgnevalt olen toonud valiku armsaid jõulukaarte SA Virumaa muuseumide kogust, mida võib näha ka linnakodaniku majamuuseumis:

Soovin teile rahulikke jõulupühi ja head vana aasta lõppu!

Egle Mikko
Teadur, koguhoidja-säilitaja, konservaator

Kasutatud kirjandus:
T. Vaaro, T. Tammer, E. Toots, A. Luud. Jõulud jutustavad: jõuluehteid, mänguasju ja postkaarte Tartu Mänguasjamuuseumist. 2012. Tammeraamat. Harjumaa.