Rehbinderi maja lugu

Krahv Rehbinderi linnamaja

Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi linnaelamu Rakveres (praegu aadressil Tallinna tn 5) valmis 1793. aastal ja on silmapaistev varaklassitsistliku aadlielamu näide omaaegses kreisilinnas.

Krahv Gustav Dietrich von Rehbinder (1756–1826) oli Virumaa üks jõukamaid ja ettevõtlikumaid mehi, tõeline valgustusajastu aadlik. Ligikaudu 14 mõisa omaniku kõige esinduslikum kodu asus Udriku mõisas, mille peahoone valmis aasta pärast Rakverre rajatud linnakodu. Udriku häärber on Virumaa üks uhkemaid paleesid, väljendades ideaalselt omaniku väärikat seisust.

Kreisilinna Rakverre maja ehitamise ajal elas perekond peamiselt Tallinnas Toompeal ja Imastu mõisas.

Rehbinderi maja on ainus peaaegu ümberehitamata kujul säilinud varaklassitsistlik paekivist aadlielamu Rakveres.

Aadlielamu on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kaetud kivist kelpkatusega. Maapinna reljeefist tingituna on idaosa kõrge soklikorrusega. Fassaadi liigendavad kolm lamedat risaliiti. Katuseräästast kõrgemale kerkiv keskrisaliit on kaunistatud girlandidega, mis päädib astmikfrontooniga. Tänavapoolsed sissepääsud asuvad fassaadi otstes, kusjuures peasissepääs oli kuni viimase ajani esifassaadi lääneotsas, kus on kõrge, valgmikuga uks. Sealt pääseb ka nüüd mööbliajaloo muuseumisse.

Põhikorruse ruumid paiknevad kahel pool maja pikuti läbivat vahekoridori, tänava ääres suuremad esindusruumid (saal, peavestibüül jt), õue pool väiksemad toad. Soklikorrus on võlvitud, seal asusid majandusruumid ja teenijate toad.

Rehbinderi maja vahetas peatselt pärast valmimist omanikku. Ostjaks oli Rakvere mõisniku poeg Carl von Tiesenhausen. Viimase omandisse ei jäänud see kauaks – hoone müüdi 1826. aastal Rakvere linnale.

Ruume hakkas eri funktsioonides kasutama linnavalitsus. Eesti Vabariigi ajal oli hoones lisaks linnavalitsusele arhiiv, raamatukogu, tiisikushaigete nõuandla, elektrivõrk jne. Pärast Teist maailmasõda kuni 1962. aastani asus majas Rakvere Linna TSN Täitevkomitee, perekonnaseisuaktide büroo ja rajooni arhiiv. 1970.–1980. aastatel asus siin Rakvere Rajooni Põllumajandusvalitsus, seejärel Rakvere linnavalitsus.

Sihtasutus Virumaa Muuseumid näitusemajaks sai hoone 2016. aastal.

Restaureerimistööd aastatel 2020-2022. Vanimad maalingud

Sihtasutus Virumaa Muuseumid võttis varaklassitsistliku hoone kasutusele näitusemajana. Uue hingamise saab Rehbinderi maja aga alles nüüd, mil tasapisi avaneb tema tõeline olemus. Pika ajalooga hooned vajavad tundlikku lähenemist. 2023. aastal oma 230. sünnipäeva tähistava Rehbinderi maja minevikuloo õige ja õiglane käsitlemine aitab meil seda tundma õppida. Sihtasutuse juhatuse liige Viljar Visseli nägemuses on vana maja ise oma sisearhitekt, kes aitab leida sobivaid ja elegantseid interjööri kujunduslahendusi.

Üllatusliku faktina selgus, et Rehbinderi maja ei ole varem põhjalikult uuritud – teada olid vaid üksikud faktid omanike ja funktsioonide vahetumisest. See tiivustas muuseumi tellima siseviimistluse uuringuid. Samuti vihjas hoone rajaja krahv Rehbinderi positsioon ja jõukus rikkalikumale dekoorile.

H&M Restudio ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest. Seda ka toeka krohvikihi alt. Neid saab nüüd näha renoveeritud hoones.

Loe siit: Virumaa Teataja: Rehbinderi maja paljastas seni teadmata seinamaalingu.

Koostöös Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengitega on kahe ruumi leidude põhjal valminud seinamaalingute rekonstruktsioon. Säilinud originaali eksponeerimise kõrval on alati mitu valikut. Rehbinderi maja säilinud maalingufragmendid on kõnekad, kuid hektiliste leidude eksponeerimine ei ole siiski lihtne ülesanne. Kahe kooli koostöö on muuseumile andnud võimaluse leida tundlik kombinatsioon konserveerimise ja rekonstruktsiooni vahel.

Remonditööd Rehbinderi maja peakorrusel on lõppenud ja nüüd saate näha ruume oma silmaga. Soklikorrusel ootavad ees suuremad tööd, siis saab ka need ruumid külastajatele avada.

Rehbinderi maja peakorrusel on alates 2024. aasta juulist avatud mööbliajaloo püsinäitus “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni”.

Tulge vaatama!