Vaata 2026. aasta aprillis toimunud konverentsi “Tarvanpää 800” salvestust!

2026. aastal möödus 800 aastat Tarvanpää esmamainimisest Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal. Sel puhul korraldasime koostöös Eesti Arheoloogide Liiduga konverentsi “Tarvanpää 800. Rakvere 13. sajandil”.

Konverents toimus jüripäeval, 23. aprillil 2026 Rakveres Rehbinderi majas. Samal ajal muinsuskaitsekuuga, mida tähistatakse Eestis juba alates 1985. aastast.

Vaata konverentsi salvestust SIIT!

Rakvere linna sünd ja areng on seotud siinse geograafiaga – siin oli hästi kaitstav looduslik oos ja põllupidamiseks sobivad väljad, siin kohtusid põhjarannikul kulgev maatee ja Tallinna ning Narva vahel lõunast tuleva tee. Alates vanimast teadaolevast kaitserajatisest 5. sajandil kuni 13. sajandi alguseni oli Rakvere Vallimäe läänepoolsema harja eraldiseisval künkal puidust kaitsetaradega linnus. Tarvanpää linnust mainiti esimest korda Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal ja nimekuju Wesenberg (Tarvamägi, wesent alamsaksa keeles tarvas) kasutas esmakordselt 1252. aastal Taani kuningas Christofer I. Eestikeelne sõna tarvas tuleb ilmselt linnust valitsenud suguvõsa nimest. Nimekuju Rakvere kasutati esimest korda 1267. aastal Novgorodi esimeses letopissis.

KAVA:

10.30-11.00 kogunemine, hommikukohv

11.00 Avasõnad: Viljar Vissel (Virumaa Muuseumide juhatuse liige), Ulla Kadakas (Eesti Arheoloogide Liidu esimees)

11.10-11.50 Tõnno Jonuks (PhD, Eesti Kirjandusmuuseum), “Rakvere ümbruskond ja muinaslinnus 12.-13. sajandil”

11.50-12.30  Mihkel Mäesalu (PhD, Tartu Ülikool), „Rakvere ja Virumaa piiskopkond (1220-1260)”

Lundi peapiiskop Andreas Sunesen asutas 1220. aastal Virumaa piiskopkonna, mis hõlmas ka Järvamaa ja pühitses selle esimeseks piiskopiks Ostradi. Aastal 1240 andis peapiiskop Virumaa piiskopkonna ajutiselt Tallinna piiskopi Throkili (1240-1260) hallata. Thorkili ametiajal lakkas Virumaa piiskopkonnana eksisteerimast, saades osaks Tallinna piiskopkonnast. Ettekandes pakun välja hüpoteesi, et Virumaa piiskopkonna keskuseks võis olla planeeritud Rakvere linnus.

12.30-13.10 Villu Kadakas (PhD, Tallinna Ülikool), “Rakvere linnuse vanemast ehitusloost”

Lõunapaus / omal käel (läheduses asuvad Katariina Kelder ja Virma Pubi)

13.50-14.30 Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arheoloogide Liit), “Mitte ainult kivimurd”. Rakverre jõudes silmasime vana lossimäge , Jaan Jung. Rakvere linnuse muinsuskaitseline väärtustamine.

Ettekandes tuleb juttu Eestis arheoloogiapärandi kaardistamise algusaegadest ja esimestest sammudest selle hoidmisel. Veetilgana hakkab pärandimaailma peegeldama Rakvere linnuse märkamise lugu.   

14.30-15.10  Kristo Siig (Tallinna Ülikooli doktorant), “Uut Virumaa muinaslinnustest”

Virumaa on muinaslinnuste poolest üsna rikas, kuid teada on neist vähe. Kirjalikes allikates (Henriku Liivimaa kroonika) mainitakse neid napilt, arheoloogiline uurimine ei ole aga Virumaal edenenud nii tõhusalt kui mõnes teises Eesti piirkonnas. Viimastel aastatel on siiski õnnestunud koguda uut infot välitöödelt Purtse Taramäe, Purtse Tarakalda ja Alulinna linnustelt.

Ajakookonverentsi korraldajad: Virumaa Muuseumide teadusdirektori kt Inge Laurik-Teder ja Eesti Arheoloogide Liidu esimees Ulla Kadakas.

Konverentsi toetasid Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp.