Ajalooblogi: Linnavaremete ainsaiks elanikeks olid rebased ja hakid

Täna, 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev, misttõttu toome teieni paar lõiku Jaan Krossi raamatust “Rakvere romaan”.

„Rakvere romaan“ on 1982. aastal ilmunud Jaan Krossi ajalooline romaan Rakvere linnakodanike võitlusest linnale 1302. aastal saadud linnaõiguse taastamise eest. 17. sajandi alguses läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Rakvere linna ühes mõisa ja linnusega Wesenbergi vabahärra Reinhold von Brederodele, kelle pärijad müüsid selle hiljem Tiesenhausenitele. 1760.–1770. aastatel üritasid rakverelased oma vana linnaõigust Vene keisrinna Katariina abiga tagasi saada, kuid ebaõnnestusid.

Linnakodanike võitlusest jutustav “Rakvere romaan” jõudis veel samal aastal Rakvere teatri lavale, Paul-Eerik Rummo kirjutatud lavaversiooni pealkirjaga “Rakvere romanss” Raivo Trassi lavastuses ja Madis Kalmetiga peaosas.

„Rakvere romaan“ minategelase Berend Falcki kirjeldus Rakvere linnast, linnusest ja mõisast.

…Lossimäed (nagu punnis hiiglaseeigemed) kippusid lõunast laiguti haljendama, aga olid põhjast, mõisa poolt küljest alles lumesooraga koos. Ja lossivaremete hall kivilaam tõusis nendelt taevasse nagu pool lõualuutäit purunenud hambaid. Kusjuures mõnedele hambaaukudel olid seal üleval üsna ootamatult aknalaasid ees ja seal elasid mitmesugused Tiesenhausenite mõisalised. Mõis ise oli vanadest kloostrihoonetest ümberehitatud. lautade-aitade lagamak kirde pool lossi. Aga härrastemaja oli enamvähem uus ja üüratu suur klaastreppidega valgeks võõbatud kivimaja vastu Šeremetjevi viimasest linnavallutusest vaevalt veel tulekahjumärke näitavat parki.

Alev või ka linn, sest ühed kutsuvad seda nii ja teised teisiti ja kolmandad ütlevad koguni rotipesa – see on paar kivihoonet ja kolm- või nelikümmend puumaja ning kirik ja kirikumõis lossimägede idanõlva all paari-kolme tänava ja selle jõenire ääres, mida siin Soolikaks kutsutakse. Kui laialdane Ryssowi taunitud väike Soodom siin kunagi on olnud, seda on nüüd raske ettegi kujutada. Sest juba kahesaja aasta eest, moskvalase esimsel suurel siia-maale tungimisel, lõhuti see enam-vähem maha ja selle kividest ehitasid Ivan IV-nda vojevoodid lossimäe lõunaservale müüri ümber. Vahepeal lõhkusid ja ehitasid rootslased, poolakad ja venelased vaheldumisi nii lossi kui linna, kuni Šeremetjev tegi siin eespool nimetatud aastal viimase põhjaliku ja vist kõige põhjalikuma töö. Räägitakse, et kaheksateistkümmend aastat olid linnavaremete ainsaiks elanikeks rebased ja hakid. Aga pikapeale ehitati tükati uuesti lammutatud lõunapoolse lossimüüri kividest siia jälle pesakond maju ja kohendati kirikuvaregi üles. Esialgu, pärast mõisa restitueerimist Tiesanhausenitele aastal 1728, nagu ma olen kuulnud, oli mõis seda teatud piirides sallinud. Sest sõja- ja katkuhävi järel oli tühja maad hõivamiseks ümberringi enam kui küll. Ja mõisale oli isegi meeltmööda kui siinsamas ligidal kõlksutati hobuseraudu taguda ja tikutati saapaid ning vitsutati anumaid. Või kui siia sigines koguni säherdune ametimees, kes mõistis valitseja-isandale von Sieversile uued püksid tipp-topp jalga õmmelda. Ohtu siit mõisale, vähemalt mõisavalitseja meelest, ei paistnud. Sest seesinane alevirahvas ei näidanud mingit tülikat iseteadvust….

Rakvere tammikust:

…ma käisin poistega, Gustavi ja Bertramiga, lossimäest lõuna pool noores tammikus kõndimas. Poisid kergetes linastes ülikondades, lahtiste kaelustega, päevitanud, õhevil, koerust täis, aga mul siiski üllatavalt hästi ohjes. Muuseas, see tammik oli praegu õieti rohkem nimi kui mets. Tõsine vana tammik, räägitakse, et maarahva paganuseaegne pühapaik, mis siin omal ajal kasvanud, pidi olema sõdade aegu kaks korda maha raiutud, esimest korda kahesaja ja teist korda kuuekümne aasta eest. Aga selle järel on kännud ometi jälle võsuma hakanud ja kohati on tammevõsa kasvanud juba nägusaks nooreks iinuks. Viie-kuue küünra kõrgune pargi moodi hõre varvik murustel, siitkandi maade kohta haruldaselt järsklikel ja nõlvakail küngastel. Küngaste all lääne pool tasane rukkipõld, päratu lai nagu heleda vase karva järv. See kõik oli äkitselt ilus vaadata küll…..

Kross, J. Rakvere romaan. Tallinn 1982.