Eriilmeline Lahemaa – uus loengusari Palmse mõisas
Tänavu tähistame Lahemaa rahvuspargi 55. sünnipäeva. Sel puhul korraldame Palmse mõisas loengusarja “Eriilmeline Lahemaa – lugusid ajaloost, kultuurist ja loodusest”. Loengutes võtame vaatluse alla Palmse mõisa osa Lahemaa rahvuspargis – seda nii läbi pärandmaastike, arhitektuuri- ja ka looduspärandi.
Palmse mõis kui üks paremini säilinud ja restaureeritud mõisakomplekse Eestis pakub ainulaadset võimalust käsitleda piirkonna kujunemist, mõisakultuuri mõju kohalikule elule ja kultuurmaastiku arengut. Sügisel keskenduvad loeng-õpitoad Lahemaa looduspärandile taimedele, loomadele ja ajaloolistele aiandustavadele. Lisaks teoreetilisele osale rakendavad osalejad saadud teadmisi praktilises tegevuses eksperdi juhendamisel. Loengutele järgnevad arutelud või õpitoad loovad dialoogi publiku ja valdkonna spetsialistide vahel ning nii mõistame kõik paremini, kui oluline roll on olnud rahvuspargil kultuuri- ja looduspärandi hoidjana.
KAVAS:
Loengusarja avab 14. märtsil 2026 pikaajaline Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv, kes annab põhjaliku ülevaate rahvuspargi ajaloost ja kujunemisest, olles ise aktiivselt selle toimimisse panustanud. Loengus käsitletakse ka kohalike kogukondade rolli rahvuspargi kujunemisel ja pärandkultuuri hoidmisel.
11. aprillil 2026 räägib Virumaa Muuseumide teadur Uno Trumm asustuse kujunemisest ja arengust Palmse mõisa aladel avades ka talurahva eluolu ja traditsiooniliste külastruktuuride rolli piirkondliku kultuuripildi kujunemisel.
23. mail 2026 avab Virumaa Muuseumide teadur Susanna Murel Palmse mõisa 20. sajandi lugu perekond von der Pahlenite lahkumisest kuni muuseumiks saamiseni. Ta räägib ka sellest, kuidas mõisa tähendus kohaliku kogukonna jaoks 20. sajandi jooksul muutus.
13. juunil 2026 tutvustab sisearhitekt Malle Jürgenson legendaarse sisearhitekti ja õppejõu Leila Pärtelpoja rolli Palmse mõisa interjööride kujundamisel ja laiemalt Eesti ajalooliste interjööride restaureerimiskultuuri kujunemisel. Loeng ühendab erialase käsitluse ja isiklikud mälestused, tuginedes kolleegide ja õpilaste meenutustele. Nii avaneb Leila Pärtelpoja töö ka mõtteviisi ja väärtusruumi kandjana ajal, mil ajaloolise pärandi taastamine oli osa laiemast kultuurilisest eneseteadvuse tugevnemisest.
12. septembril 2026 räägib Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal Lahemaa ravimtaimedest. Koos osalejatega valmistatakse rahvapäraseid ravivõtteid kasutades kohapeal suve jooksul kuivatatud taimedest pärimuslikel teadmistel põhinev taimetee või tõmmis.
10. oktoobril 2026 peab loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar loengu jahipidamisest mõisas ning seejärel viib huvilised loodusretkele uurima looduse märke, mida iga jahimees metsas tähele oskab panna. Peeter Hussar tutvustab jahipidamist kui ajaloolist mõisakultuuri osa ning pärimuslikke metsas liikumise ja looduse lugemise oskusi.
Novembris paneb loengusarjale punkti Susanna Murel, rääkides Palmse kapsast ja aiandusest, tutvustades Palmse piirkonna aiandus- ja toidupärandit ning ajaloolisi säilitamis- ja valmistusviise. Pärast loengut degusteerivad osalejad erinevate ajalooliste retseptide järgi valmistatud kapsaroogasid.
Loengus osalemine sooduspiletiga 5 eurot. Kehtib Muuseumikaart.
Leila Pärtelpoeg. Palmse mõisa härrastemaja sisekujunduse eskiis. 1970. aastad. Virumaa Muuseumide kogu, RM 7225:2 Ar1