Eri-ilmeline Lahemaa – uus loengusari Palmse mõisas
Sel aastal, kui Lahemaa rahvuspark tähistab oma 55. sünnipäeva, korraldab Palmse mõis loengusarja “Eri-ilmeline Lahemaa – lugusid ajaloost, kultuurist ja loodusest”, mis avab Lahemaad läbi Palmse mõisa kui ajaloolise kultuuriruumi ning seob piirkonna looduspärandi ja kultuuriloo terviklikuks kogemuseks.
Kevadised loengud keskenduvad Lahemaa ajaloo- ja kultuuritausta avamisele. Palmse mõis kui üks paremini säilinud ja restaureeritud mõisakomplekse Eestis pakub ainulaadset võimalust käsitleda piirkonna kujunemist, mõisakultuuri mõju kohalikule elule ning kultuurmaastiku arengut. Loengutele järgnevad arutelud loovad dialoogi publiku ja valdkonna spetsialistide vahel ning toetavad teadmiste süvenemist.
Sügisesed loeng-õpitoad keskenduvad Lahemaa looduspärandile taimedele, loomadele ja ajaloolistele aiandustavadele. Lisaks teoreetilisele osale rakendavad osalejad saadud teadmisi praktilises tegevuses eksperdi juhendamisel. Selline formaadi valik toetab elukestvat õpet ning aitab taastada ja väärtustada traditsioonilisi teadmisi ja oskusi.
Loengusarja avab 14. märtsil Teet Koitjärv, pikaajaline Lahemaa rahvuspargi asedirektor, kes annab põhjaliku ülevaate rahvuspargi ajaloost ja kujunemisest, olles ise aktiivselt selle kujunemisse ja toimimisse panustanud, käsitledes ka kohalike kogukondade rolli rahvuspargi kujunemisel ning pärandkultuuri hoidmisel.
11. aprillil räägib Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trumm asustuse kujunemisest ja arengust Palmse mõisa aladel avades ka talurahva eluolu ja traditsiooniliste külastruktuuride rolli piirkondliku kultuuripildi kujunemisel.
23. mail avab teadur Susanna Murel Palmse mõisa 20. sajandi lugu, perekond von der Pahlenite lahkumisest kuni muuseumiks saamiseni, käsitledes ka seda, kuidas mõisa tähendus kohaliku kogukonna jaoks 20. sajandi jooksul muutus.
13. juunil tutvustab sisearhitekt Malle Jürgenson legendaarse sisearhitekti ja õppejõu Leila Pärtelpoja rolli Palmse mõisa interjööride kujundamisel ja laiemalt Eesti ajalooliste interjööride restaureerimiskultuuri kujunemisel. Loeng ühendab erialase käsitluse ja isiklikud mälestused, tuginedes kolleegide ja õpilaste meenutustele. Nii avaneb Leila Pärtelpoja töö mitte ainult professionaalse praktikuna, vaid ka mõtteviisi ja väärtusruumi kandjana ajal, mil ajaloolise pärandi taastamine oli osa laiemast kultuurilisest eneseteadvuse tugevnemisest.
12. septembril räägib Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal Lahemaa ravimtaimedest ning koos osalejatega valmistatakse rahvapäraseid ravivõtteid kasutades kohapeal suve jooksul kuivatatud rahvuspargi taimedest pärimuslikel teadmistel põhinev taimetee või tõmmis.
10. oktoobril peab loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar loengu jahipidamisest mõisas ning seejärel viib huvilised loodusretkele uurima looduse märke, mida iga jahimees metsas tähele oskab panna, tutvustades jahipidamist kui ajaloolist mõisakultuuri osa ning pärimuslikke metsas liikumise ja looduse lugemise oskusi. Novembris paneb loengutesarjale punkti Susanna Murel, rääkides Palmse kapsast ja aiandusest, tutvustades Palmse piirkonna aiandus- ja toidupärandit ning ajaloolisi säilitamis- ja valmistusviise. Pärast loengut degusteerivad osalejad erinevate ajalooliste retseptide järgi valmistatud kapsaroogasid.