Aprillis on tulemas konverents Tarvanpää 800

Tänavu möödub 800 aastat Tarvanpää esmamainimisest Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal. Sel puhul korraldame koostöös Eesti Arheoloogide Liiduga konverentsi “Tarvanpää 800. Rakvere 13. sajandil”.

Konverents toimub jüripäeval, 23. aprillil 2026 Rakveres Rehbinderi majas. Samal ajal on käimas ka muinsuskaitsekuu, mida tähistatakse Eestis juba alates 1985. aastast.

Rakvere linna sünd ja areng on seotud siinse geograafiaga – siin oli hästi kaitstav looduslik oos ja põllupidamiseks sobivad väljad, siin kohtusid põhjarannikul kulgev maatee ja Tallinna ning Narva vahel lõunast tuleva tee. Alates vanimast teadaolevast kaitserajatisest 5. sajandil kuni 13. sajandi alguseni oli Rakvere Vallimäe läänepoolsema harja eraldiseisval künkal puidust kaitsetaradega linnus. Tarvanpää linnust mainiti esimest korda Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal ja nimekuju Wesenberg (Tarvamägi, wesent alamsaksa keeles tarvas) kasutas esmakordselt 1252. aastal Taani kuningas Christofer I. Eestikeelne sõna tarvas tuleb ilmselt linnust valitsenud suguvõsa nimest. Nimekuju Rakvere kasutati esimest korda 1267. aastal Novgorodi esimeses letopissis.

Oleme konverentsile esinema palunud ajaloolasi ja arheolooge Tallinna ning Tartu ülikoolidest, Eesti Ajaloomuuseumist ja Kirjandusmuuseumist.

Kavas on:

Ajaloodoktor Mihkel Mäesalu (Tartu Ülikool) peab ettekande teemal „Rakvere ja Virumaa piiskopkond (1220-1260)”. Lundi peapiiskop Andreas Sunesen asutas 1220. aastal Virumaa piiskopkonna, mis hõlmas ka Järvamaa ja pühitses selle esimeseks piiskopiks Ostradi. Aastal 1240 andis peapiiskop Virumaa piiskopkonna ajutiselt Tallinna piiskopi Throkili (1240-1260) hallata. Thorkili ametiajal lakkas Virumaa piiskopkonnast eksisteerimast, saades osaks Tallinna piiskopkonnast. Ettekandes pakun välja hüpoteesi, et Virumaa piiskopkonna keskuseks võis olla planeeritud Rakvere linnus.

Tallinna Ülikooli doktorant Kristo Siig annab ettekandes “Uut Virumaa muinaslinnustest” ülevaate uuematest andmetest Virumaa linnustest. Virumaa on muinaslinnuste poolest üsna rikas, kuid teada on neist vähe. Kirjalikes allikates (Henriku Liivimaa kroonika) mainitakse neid napilt, arheoloogiline uurimine ei ole aga Virumaal edenenud nii tõhusalt kui mõnes teises Eesti piirkonnas. Viimastel aastatel on siiski õnnestunud koguda uut infot välitöödelt Purtse Taramäe, Purtse Tarakalda ja Alulinna linnustelt.

Ajaloodoktor Tõnno Jonuks (Eesti Kirjandusmuuseum) kõneleb oma ühel peamisel uurimisteemal “Rakvere ümbruskond ja muinaslinnus 12.-13. sajandil”

Ehitusarheoloog, ajaloodoktor Villu Kadakas (Tallinna Ülikool) peab ettekande teemal “Rakvere linnuse ehitusarheoloogiast keskajal ja varauusajal”

Arheoloog ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum) räägib teemal “Rakverre jõudes
silmasime vana lossimäge – Jaan Jung. Rakvere linnuse muinsuskaitseline väärtustamine”.

Päeva lõpetab keeleteema – oleme palunud Eesti Keele Instituudist abi, et kuulda lähemalt Virumaa kohanimede ajaloost sh Tarvanpää, Wesenberg ja Rakivere nimedest.

Ajakookonverentsi korraldavad Virumaa Muuseumide teadusdirektor Inge Laurik-Teder ja Eesti Arheoloogide Liidu esimees Ulla Kadakas.

PS! Konverentsi kava ja esinejate nimekiri täpsustub! Osalemine eelregistreerimisel (avame 2. aprillil).

Konverentsi toetavad Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp.