Baltisakslaste lahkumisele ja Umsiedlungile pühendatud Palmse konverentsi salvestus on huvilistele kättesaadav!

Kolmapäeval, 16. oktoobril 2024, toimus Palmse mõisa häärberis ajalookonverents, mis on pühendatud baltisakslaste lahkumisele, eelkõige ümberasumisele ehk Umsiedlungile 1939. aastal.

Konverentsi salvestus on huvilistele vaadata ja kuulata! Täname esinejaid ja kõiki osalejaid.

2024. aasta sügisel möödus 85 aastat Umsiedlungi ehk baltisakslastaste ümberasumise algusest Teise maailmasõja ajal. Selle ja järelümberasumise käigus lahkus Baltikumist peaaegu kogu baltisaksa kogukond tähistades ühe ajastu ja ühe kogukonna lõppu. Sakslaste minek Eestist algas pärast ümberasumise protokolli allkirjastamist Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahel 15. oktoobril 1939. Esimene laev ümberasujatega väljus Tallinna sadamast 18. oktoobril 1939. Viimase ümberasujate laeva lahkumisega 18. mail 1940 kuulutati aktsioon lõppenuks. Selleks ajaks oli Eestist ümber asunud umbes 13 000 inimest. Ehkki baltisakslastele oli mõjunud raskelt nende kui kõrgkihi staatuse vankumalöömine pärast Eesti Vabariigi sündi, suudeti, vähemalt osaliselt, kohaneda muutunud aja ja positsiooniga. Või lahkuti. Ümberasumine oli aga lõplik.

Palmses toimuva konverentsi avas ajaloodoktor Olev Liivik (Tartu Ülikool, Eesti Mälu Instituut) ettekandega „Tuntud ja tundmatu Umsiedlung: Mida me teame ja mida veel ei tea baltisakslaste ümberasumise kohta aastal 2024″.

Virumaa Muuseumide teadur Susanna Murel viis meid ajas mõnevõrra tagasi rääkides Palmse mõisnike von der Pahlenite lahkumisest Eesti Vabariigi sünni eel. Juttu tuleb sellestki, milliseid teid pidi Pahlenite perekonnaga seotud esemed nüüd tagasi Palmsesse jõuavad. Neist värskeim on Carl Magnus von der Pahleni portree, mille maalis 1856. aastal Alexander von der Kotzebue.

Tartu Ülikooli germanistika professor Reet Bender andis meeleoluka ülevaate ümberasumise kajastustest baltisaksa “uuemas rahvalaulus”. Juttu tuleb poolsaksakeelsest (nalja)luulest, mille üks kangelasi oli Schanno von Dinakant, kes kõiki ajaloosündmusi ja -pöördepunkte omas kastmes hindas ja arvustas.

Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Kristiina Tiideberg tutvustas baltisaksa ümberasujate kunstivarade uurimisega seotud probleeme Eesti Kunstimuuseumis.

Konverentsi lõpetas Eesti Rahva Muuseumi teadur doktor Marleen Metslaid ülevaatega baltisaksa kultuurivarade küsimusest Eesti Rahva Muuseumis aastatel 1939-1940. Lisaks tuleb juttu ka hilisemast ajast, mis puudutab kogude ümberorganiseerimist pärast Teist maailmasõda.

Konverentsil osalemine eelregistreerimisel (osalustasu: 16 eurot, sisaldab ka lõunasööki). Registreerumine konverentsile on lõppenud!

KAVA 

10:30 Hommikukohv. Konverents toimub mõisa peahoones.

11:00     Avasõnad: Viljar Vissel (Virumaa Muuseumide juhatuse liige)

11:05-11.50 Olev Liivik (PhD, Tartu Ülikool, Eesti Mälu Instituut) „Tuntud ja tundmatu Umsiedlung: Mida me teame ja mida veel ei tea baltisakslaste ümberasumise kohta aastal 2024″

11:50-12:30 Susanna Murel (Virumaa Muuseumid) “Ühe ajastu lõpp Palmses – Pahlenite lahkumine“

12:30-13:10 Reet Bender (PhD, Tartu Ülikool) “Ümberasumise kajastused baltisaksa “uuemas rahvalaulus””

13:15-14:00 Lõuna

14:.00-14:40 Kristiina Tiideberg (TÜ doktorant, Eesti Kunstimuuseum) „Baltisaksa ümberasujate kunstivarade uurimisega seotud probleemidest Eesti Kunstimuuseumis”

14:40-15:20 Marleen Metslaid (PhD, Eesti Rahva Muuseum) „Baltisaksa kultuurivarade küsimus Eesti Rahva Muuseumis 1939-1940 ja hiljem“

Toetab Eesti Kultuurkapital:

Kohtumiseni Palmses!

Kadi Saar

Kommunikatsioonijuht

kadi@svm.ee