Mööbliajaloo näitus valmimas
Toolile nõjatudes… Eesti mööbliajaloo näitus Rehbinderi majas
Virumaa Muuseumide näitusemajas ehk Rehbinderi majas (Tallinna tn 5) on juba paar aastat käsil olnud remondi- ja renoveerimistööd. Rakvere kesklinnas asuv varaklassitsistlik aadlielamu – krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi linnamaja – valmis 1793. aastal. Loodame, et ajaloolise hoone 230. sünnipäeva-aastal avame hoone peakorrusel püsinäituse Eesti mööbliajaloost. Järgmises etapis loome soklikorrusele näituse Virumaa ajaloo teemadel.
Mööbliajaloo näitus on Eestis ja meie naaberriikides ainus omataoline ja võimaldab tundma õppida läbi aastasadade siinmail kasutatud mööblit ja tutvuda seeläbi ka muutustega elustiilis ja olmes.
Projekt on saanud eeltöödeks toetust Kultuurkapitalilt. Suurema osa ekspositsiooni rahastusest pälvis muuseum 2023. aasta märtsis Muinsuskaitseameti taotlusvoorust Muuseumide kiirendi. Avame mööbliajaloo näituse 2024. aasta kevadel.
Rehbinderi majas on alates 2020. aasta kevadest läbi viidud ajalooliste siseviimistluskihtide uuringud, säilinud maalingufragmentide konserveerimine ja valminud on kolme ruumi seinamaalingute rekonstruktsioonid. Renoveeritud on vanad säilinud laudpõrandad, korrastatud aknad ja siseuksed ning käimas on remonditööd, mis veel jätkuvad. H&M Restudio ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest.
Mööbliajaloo näitus “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini”
Eesti mööbliajaloo näituse ülesehituse aluseks on mööbli ajalooline areng ja nii liigume kronoloogiliselt alates vanimatest esemetest hiliskeskajast ja 16.-17. sajandist 20. sajandi algusesse Lutheri vabriku toodanguni.
Iga ruumi keskmes on tool – see võimaldab ühe eseme muutumise kaudu tutvuda mööblistiilide ajalooga. Tool, kui funktsioonilt olulisim tarbevahend – mööbliese, mis seob sujuvalt ka ülejäänu, mida ruumikujunduses eluks tarbiti, lauast kuni kummutini – annab võimaluse mööbliajalugu tutvustada just toolile „nõjatudes“.
Näitusel on plaanis eksponeerida kõige väärtuslikumaid esemeid Virumaa Muuseumide mööblikogust, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest.
Rakverre näitusele jõuavad ka mitmed esemed Alatskivi ja Luunja mõisatest, mis on hoiul Lüneburgis Ostpreußische Landesmuseumis. Viljar Vissel ja Andrus Eesmaa juhtimisel käidi veebruaris 2023 Lüneburgis ja toodi koostöö raames Eestisse hulk museaale, et neid eksponeerida nii Palmses kui ka mööbliajaloo muuseumis. Neid esemeid ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud.
Igas näituseruumis tutvustame ajastut üldisemalt ja selle seost ühiskonnas toimuvaga ning oluliste uuendustega olmekultuuris. Võimalusel kasutame ka toonaste inimeste mälestusi mõne mööblieseme või interjööri kohta, mis annab edasi suhet kodus olevate esemetega toetades ajaloolise mööbli rolli ka traditsioonide kandjana ning inimeste väärtuste avajatena. Mööbli arengu ja kujunemise mõjutamine oli ju kahesuunaline – praktiline ja tehnoloogiline eseme praktilise kestvuse aspektist ja tellija või looja/meistri soov disaini või maitse suunalt.
“Järgmisel hommikul näidati mulle kogu sealset elamist, ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunis, ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit á la Jacobe, kuna teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeiermööbliga“ [—] „Kas neid tube ei saaks veidi teistmoodi sisustada, ümber seada?” küsisin oma sõbranna Dorise käest tasakesi. „Kui imeilus võiks teie majas siis välja näha!”
„Mis sa nüüd,“ sain talt vastuseks, „see on täiesti välistatud! Nii on siin alati seisnud ja nii saab ka edaspidi seisma, ja keegi ei tohi midagi puudutada.”
Baltisaksa kirjaniku Monika Hunniuse mälestused Uue-Suislepa mõisast 1870. aastatest.
Mööbli, eluolu ja ruumikujunduse mõjust elukeskkonnale saab põhjalikumalt lugeda Uue-Suislepa mõisa lugu käsitlevast artiklist SIIN!
Muuseum kui õpikeskkond: tegelusruum ja pererada
Tähtis on, et näitusele leiaksid tee nii lastega pered kui ka õpihimulised noored ja vanad, sest meis kõigis on peidus annus loomingulisust ja uudishimu. Perekülastuse ja ka korduvkülastuse edendamiseks töötame koos partnerite ja konsultantidega välja tegelusraja peredele ehk „Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos“.
Retke peategelane on andekas mööblihuviline loomake von Neff-Neff, kes õpetab „teised kolm põrsakest” mööbeldama, maalima ja joonistama ning kelle ülesandeks on peletada eemale puiduhuvilisi majasikke ja tooneseppi.
Mööblinäituse üheks kõige olulisemaks osaks on õpikeskkond, mille südameks ongi tegelusruum ehk Neff-Neffi töökoda. Muuseum on koht, kus segunevad teadmised, loomingulisus, huvi pärandi vastu ja lihtsalt mängulust, mille kaudu õpime tundma oma juuri. Sestap pakubki tegelusruum hariduslikku ja elamuslikku tegevust (edutainment meetod). Lisaks leiavad ruumis aset haridusprogrammid ja õpitoad kõigile vanusegruppidele.
Ajaloolise mööbli püsinäitus võimaldab heita pilgu endistesse aegadesse läbi esemeajaloo – selgemini on tajutav erinevate ühiskonnakihtide tarbitud esemete, moesuundade ja ajalooliste sündmuste vastastikune mõju. Teisalt võimaldab mööbliajaloo keskus tegeleda kaasajal oluliste teemadega nagu keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus – alates nii käsitöö ja taaskasutuse hindamisest kuni nüüdisaegse säästliku tootedisainini.
Ajas muutuva näitusega kaasnevad haridusprogrammid, õpitoad, loengud ja trükised, et avada mööbliajalooga seotud teemasid erinevatele vanuserühmadele sobivates vormides. Loome mitmetasandilise hariva, sisuka ja elamusliku ekspositsiooni, mis kutsub peresid kvaliteetselt vaba aega veetma ning õpilasi ja ajaloohuvilisi omandama teadmisi mööbliloo kohta.
Näituse töögrupp on pidevalt täienemas:
- Idee autor ja peakuraator: Viljar Vissel
- Projektijuht ja kaaskuraator: Inge Laurik-Teder (teadusdirektori kt, SA Virumaa Muuseumid)
- Kuraatorid: Susanna Murel (teadur, Virumaa Muuseumid); Lutheri teemanäituse kuraator: Kai Lobjakas
- Kogude valdkond: Egle Mikko (teadur ja konservaator, Virumaa Muuseumid), Pilvi Põldma (peavarahoidja, Virumaa Muuseumid)
- Konsultandid: Toomas Zupping, Villu Kadakas
- Õpikeskkonna ja tegelusruumi loomine: Kristi Paatsi (Kalamaja Muuseumi juhataja, Edumuse ajalooõpetaja Loova Tuleviku Koolis), Angelika Tšeremis ja Sandra Suviste (muuseumipedagoogid, Virumaa Muuseumid)
- Näituse sisearhitektuurne disain: Janno Roos ja Andres Labi, Ruumilabor OÜ
- Pereraja peategelase mööblihuvilisest notsu von Neff-Neffi seikluste illustraator: Madli Lavin
- Maketid ajaloolistest ruumidest: Joanna Juhkam (Sheip OÜ)
- Graafiline disain: Refleks OÜ
Täname näituseprojekti toetuse eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri ja rahvakultuuri sihtkapitale ning Muinsuskaitseameti taotlusvooru Muuseumide kiirendi:
