Virumaa Muuseumid Rehbinderi maja Palmse mõis Rakvere linnus Eesti Politseimuuseum Linnakodaniku majamuuseum Sagritsa muuseum Toolse ordulinnus Altja võrgukuurid

Mööbliajaloo näitus “Toolile nõjatudes” on avatud!

Rehbinderi majas ootab külastajaid Eesti parima püsinäituse tiitliga pärjatud ekspositsioon “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini vabrikuni”.

Rakveres Rehbinderi majas (Tallinna tn 5) on alates 28. juunist 2024 avatud Eestis ainus omataoline mööbliajaloo näitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini”. Näitus pälvis Tartu Kammivabrikus toimunud Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal aasta püsinäitus 2024 tiitli ja tõi koju Tiiu Kirsipuu loodud Muuseumiroti.

Kas teadsite, et Virumaa Muuseumide kogus on mööbliesemeid, mis kuuluvad Eesti vanimate hulka? See on põhjus, miks mööblimuuseum sündis just Rakveres.

Ruum meie ümber muutub pidevalt, sõltudes maitsest, moest, eluviisist. Siiski on säilitatud mõningaid mööbliesemeid. Eriti toole. Sel näitusel heidame pilgu valikule ajaloolisele mööblile alates keskajast kuni Lutheri mööblivabriku sünni ja tööstusliku tootmise alguseni. 

Iga näitusesaali keskmes on tool, mis võimaldab ühe eseme muutumise kaudu tutvuda mööblistiilide ajalooga. 

Mööblimuuseumis eksponeeritakse Virumaa Muuseumide mööblikogu kõige väärtuslikumaid esemeid, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest. Mõnda näitusele jõudvat eset ei ole siinmail üle poole sajandi nähtud. 

Eriliste esemete hulka kuulub näituse peakuraatori Viljar Visseli valikul veel enne avasündmust oma tõelise vanuse paljastanud luksuslik serveerimiskapp credenza, mille valmistamisaeg ulatub tagasi 15. sajandi keskpaika. Kapi nimi vihjab usaldusele, kuna algselt pandi kapile toit, mida teener pidi enne serveerimist maitsma, et välistada mürgitamist. Näha saab Eesti mõisatest pärinevat mööblit. Näiteks perekond von Nolckenitele kuulunud erinevaid toole, mis olid kasutusel Alatskivi mõisas ja laenutatud näitusele Lüneburgis asuva Ostpreußische Landesmuseumi kogust. Eksponeeritud esemete hulgas on toole, millel on istunud Mustpeade vennaskonna liikmed, krahvid ja vürstid kui ka linnakodanikud.

Loe Virumaa Teatajast artiklit “Üle 100 aasta eemal olnud Eesti mõisate mööbel jõudis kodumaale”

Igas näituseruumis tutvustame ajastut üldisemalt ja selle seost ühiskonnas toimuvaga ning oluliste uuendustega olmekultuuris. Meeleolu aitavad luua ka toonaste inimeste mälestusi mõne mööblieseme või interjööri kohta, mis annab edasi suhet kodus olevate esemetega.

“Järgmisel hommikul näidati mulle kogu sealset elamist, ilusad ruumid täidetud vana hinnalise mööbliga. Kogu see kraam oli aga segamini: nii oli imekaunis, ampiirstiilis medaljonidega kaunistatud tuba täis mööblit á la Jacobe, kuna teised ruumid olid pilla-palla sisustatud ampiir- ja biidermeiermööbliga“ [—] „Kas neid tube ei saaks veidi teistmoodi sisustada, ümber seada?” küsisin oma sõbranna Dorise käest tasakesi. „Kui imeilus võiks teie majas siis välja näha!”

„Mis sa nüüd,“ sain talt vastuseks, „see on täiesti välistatud! Nii on siin alati seisnud ja nii saab ka edaspidi seisma, ja keegi ei tohi midagi puudutada.”

Baltisaksa kirjaniku Monika Hunniuse mälestused Uue-Suislepa mõisast 1870. aastatest.

Anna von Krüdener. Uue-Suislepa härrastemaja roheline salong. Akvarell. 1887. Viljandi Muuseum, VM 9893:1 K

Mööbli, eluolu ja ruumikujunduse mõjust elukeskkonnale saab põhjalikumalt lugeda Uue-Suislepa mõisa lugu käsitlevast artiklist SIIN!

Muuseum kui õpikeskkond: tegelusruum ja pererada

Näituse paik – krahv Rehbinderi aadlielamu – on ka ise vaatamisväärsus, kuna renoveerimistööde käigus leiti hoonest Rakvere seni vanimad maalingud. Värvikas hoones asuva mööblimuuseumi näituse kujunduse on loonud sisearhitektid Janno Roos ja Andres Labi Ruumilaborist. Graafilise disaini autoriks on Refleks Design Agency. Tegelusruumi ja lustaka “sigadusi” täis pereraja kuraatoriks on Kristi Paatsi ja illustraatoriks Madli Lavin. Lutheri vabriku varasemast perioodist pärinevad esemed valis Kai Lobjakas. 

Mööblimuuseumisse on oodatud nii lastega pered kui ka õpihimulised noored ja vanad teisipäevast pühapäevani kell 10–18. 

Ootame kooliõpilasi haridusprogrammidesse. Lastele ja perekülastajatele pakume lustakat sünnipäevaprogrammi „Väikesed sigadused” ehk mööblihuvilise notsu Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos. Retke peategelane on andekas mööblihuviline loomake von Neff-Neff, kes õpetab „teised  kolm põrsakest” mööbeldama, maalima ja joonistama ning kelle ülesandeks on peletada eemale puiduhuvilisi majasikke ja tooneseppi.

Nägemispuudega külastajate jaoks on välja valitud 13 eksponaati erinevatest ajastutest, mida saab muuseumis kohapeal kombates uurida.

Rehbinderi maja ja näitus pälvisid ka Muinsuskaitseameti tunnustuse Aasta tegu 2024.

Projekt sai teoks tänu Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi, Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi arhitektuuri ja disaini arenduse toetusele.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.

Meediakajastusi:

Telehommik intervjuu Viljar Visseliga toolile nõjatudes (11.02.2025, Kanal 2)

DISAIN: Toolid veetlesid Muuseumirotti (07.02.2025, Postimees)

Vaata uuesti: Tartus selgusid Eesti muuseumi aastaauhindade laureaadid (07.02.2025, ERR)

Prillitoos mööblimuuseumis (2.02.2025, ERR, vaata alates 29 minutist)

Istumiseni!

Näituse töögrupp:

Rehbinderi majas on alates 2020. aasta kevadest läbi viidud ajalooliste siseviimistluskihtide uuringud, säilinud maalingufragmentide konserveerimine ja valminud on kolme ruumi seinamaalingute rekonstruktsioonid. Renoveeritud on vanad säilinud laudpõrandad, korrastatud aknad ja siseuksed. H&M Restudio ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest, mida nüüd ka hoones näha saab.

Loe Rehbinderi maja renoveerimistööde kohta ajalooblogist
Koostöös Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengitega on valmimas seinamaalingute rekonstruktsioon luues tundliku kombinatsiooni konserveerimise ja rekonstruktsiooni vahel. Näha on kõige terviklikumalt loetava seinaskeemiga ruumi, mis on daamilikult looritatud roosa, ruumi uksi ja aknaid ümbritseb must raamistus, mis on kokku tõmmatud samas toonis karniisialuse bordüüriga. Suvi 2022. Foto: Andrus Eesmaa

Täname / Thanks to:

Ann Aaresild, Mirjam Abel, Kristel Hall, Kaie Jeeser, Ülle Jäe, Zurab Jänes, Karl Kallastu, Kersti Kuldna-Türkson, Ain Kütt, Marike Laht, Anne Lass, Sten Lindpere, Mari Luukas, Maris Meister, Grete Nilp, Eve Otstavel, Kaidi Part, Piret Pedanik, Johanna Pukk, Riina Reinvelt, Maris Rosenthal, Jakob Rosin, Liisi Selg, Sille Siidirätsep, Rait Talvoja, Tiina Vint, Kristel Zimmermann

Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Ennistuskoda Kanut, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Lüneburgi Ostpreußische Landesmuseum, Mahtra Talurahva Muuseum, Narva Muuseum, Pärnu Muuseum, Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Tartu Ülikooli Muuseum, Viljandi Muuseum

Täname näituseprojekti toetuse eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri ja rahvakultuuri sihtkapitale. Näituse tegelusruumi ja haridusprogrammide loomist toetas Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaini arendusprojektide voor aastal 2023.

Suurema osa ekspositsiooni rahastusest pälvis muuseum 2023. aasta märtsis Muinsuskaitseameti taotlusvoorust Muuseumide kiirendi.

Skip to content