Kontseptsioon
Vabariigi Valitsus otsustas 2014. aastal võtta tühjana seisnud hoonekompleksi kasutusele riigi esindushoonena. Hoone sisekujunduse abil soovime oma riigi külalistele rääkida Eesti riikluse ja riikliku korralduse tekke- ja arengulugu. Ajaloolase Andres Kasekampi ja kunstiajaloolase Ants Heina nõuandel teeme seda, meenutades hoones tegutsenud institutsioone ja asutusi (Eestimaa Rüütelkonda, Välisministeeriumit, Rahvusraamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumit). Eesti riikluse lugu rääkides soovime me rõhu ada, et meie riigi teke ei ole ajalooline juhus, vaid pikaajalise arengu loomulik tulemus.
Eesti omariikluse juured asuvad ühelt poolt Eesti rahva kujunemise loos ja teiselt poolt Eesti maa riiklikus korralduses. Eesti rahva kujunemist riiklust kandvaks kultuurirahvaks hakkavad rüütelkonna hoones meenutama Eesti kirjakultuurile ja kunstile pühendatud salongid ja saalid. Eesti maa riikliku korralduse kujunemise loole hakkab viitama Maapäeva saal. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja selle arengu lugu tutvustab Omariikluse saal, samuti 1923. aastal ehitatud välisministri kabinet ning seda jääb meenutama hoones peaaegu terviklikult säilitatav 1920. aastatel loodud interjöör.
Sisearhitektuur
Rüütelkonna hoone sisearhitektuurse lahenduse looja on sisearhitektuuribüroo Pille Lausmäe SAB OÜ.
Sisearhitektuurne lahendus näeb ette säilinud dekoratiivsete elementide optimaalset restaureerimist ja halvas seisus, kuid avastatud elementide rekonstrueerimist. Ainsa erandina soovime asendada olemasoleva seinakujunduse algsega Maapäeva saalis ruumi interjööri harmoonilise terviklikkuse taastamiseks.
Ruumides, kus maaling või dekoratiivne detail on tervikuna säilinud ja võimaldab eksponeerimist ka osalise restaureerimise näol, püütakse lähtuda kontseptsioonist, kus algupärane säilitaks oma ajas muutunud kuju. Välditakse “ülerestaureerimist”, mis eeldab, et peab säilima elementide algupärane olemus ja aegade jooksul tekkinud kulumine. Kuna maalingute leiud asuvad kohati paari-kolme sentimeetri sügavusel, siis sondaažid eksponeeritakse selgelt piiritletuna, konkreetse servaga, et oleks tajutav kihistuste paksus.
Uus sisekujunduskontseptsioon püüab aimata ja taastada ruumide tunnetust, mis kuulusid selle hoone juurde kui see maja loodi: esinduslikud saalid, anfilaat-süsteem, konsoollauad ja toolid koridorides, maalid ja peeglid seintel. Hoone üldmiljöö peab olema väärikas, pidulik ja hubane.
Eesti sisekujundus kuulub skandinaavia ja euroopa disaini piirimaile. Uues sisekujunduses kasutatakse maksimaalselt Eesti disainerite loomingut. Sobivate toodete puudumisel on ette nähtud erijoonistega lahendatud spetsiaalselt sellesse hoonesse kavandatud disainmööbel. Uus mööbel välistab kopeerimist või stiilide järeleaimamist. Projekteeritav sisustus on selgelt eristuv ja kaasaegne, et peegeldada selle etapi sisearhitektuuri hetkeseisu ja eelistusi.
Ehitus
Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise arhitektuurse osa projekteeris Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo OÜja ehituse teostas Oma Ehitaja AS.
Kuna hoone paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja see on ühtlasi kaitse all arheoloogiamälestisena, siis hoone väliskuju ei muudetud ning hoone sees suuri ümberehitusi ei tehtud. Olemasolevad ruumid renoveeriti, sealhulgas kohandati vastavalt tellija poolt etteantud ruumiprogrammile ja kasutusfunktsioonidele. Esimese korruse Kohtu tänava poolses tiivas ja pööningukorrusel ning ka kõrvalhoones on peamiselt kabinetid ja nõupidamiste ruumid. Teise korruse saalid ja salongid on kasutusel esindusruumidena. Enamik keldrist on seotud teenindava personaliga ning keldrisse on paigutatud ka köök koos abiruumidega.
Rekonstrueerimistööde käigus avati ja kontrolliti kandekonstruktsioonide püsivust. Põhjalikult oli vaja uuendada enam kui 300 aasta vanuse hoone katust, uksi-aknaid ning loomulikult kommunikatsioone. Kaasaegne protokolli- ja pressikeskus vajas ka vastavat funktsionaalsust.
Hoone rekonstrueerimise maksumuseks on 17 603 382 eurot.