TULEKUL! Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere

TULEKUL! Näitus “Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere”

Tänavu tähistame raamatuaastaga eestikeelse raamatu 500. aastapäeva. Enam-vähem sama vana on ka Rakvere esimene raamatukogu – frantsisklaste Püha Miikaeli kloostri raamatukogu, kus hoiti veelgi vanemaid teoseid, millest üksikud on tänini säilinud. Eesti raamatu aasta puhul on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi pööningul alates 8. maist 2025 avatud näitus „Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere“.

Esimesed raamatud jõudsid Rakverre tõenäoliselt keskaja lõpul seoses kerjusvendade ordu kloostri rajamisega. Aastail 1503–1558 tegutses Rakveres praegusel Teatrimäel frantsisklaste Püha Miikaeli klooster, millel oli oma raamatukogu. Ilmselt viidi Liivimaa sõja alguses 1558. aastal see sõjapakku Tallinna.

Hiljemalt 18. sajandi teisest poolest tegeldi Rakveres kõige raamatutesse puutuvaga: neid trükiti trükikodades, köideti köitekodades, müüdi raamatupoodides, laenati raamatukogudest ning muidugi loeti. Esimese Rakveres tegutsenud trükkali Georg Gottfried Reieri trükikojas Rakveres anti 1779. aastal välja Baltimaade esimesi romaanilaadseid trükitud jutustusi „Waller und Natalie“. Esimesed eestikeelsed raamatud Rakveres trükkis Ludwig Georg Oppermann Pikal tänaval. Kas teadsite, et üks esimesi neist oli koostöös eestlasest kooliõpetaja ja õpikute autori Jaan Nebokatiga välja antud 16-leheküljeline „Laste Pildi-Raamat“, mis ilmus 1872. aastal.

Trükitööstus ja raamatukaubandus arenesid hoogsalt koos linna haridus- ja kultuurieluga. Ajaleht Olevik kirjutab 1904. aasta 14. jaanuaril järjekordse raamatupoe avamise puhul: „Seega saab meie linna üheksa raamatupoodi. Nii rohke raamatupoodide avamise põhjuseks on suur kirjavara nõudmine ja ühes sellega varemalt avatud raamatupoodide pidajate jõukaks minemine.“

Rakveres on elanud ja õppinud palju tuntud kirjamehi, kelle tegevus on teada-tuntud üle Eesti – Juhan Kunder, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Jakob Liiv, Heraklides (Aleksander Treuman), Peeter Jakobson, Ernst Peterson-Särgava jpt. Rakverel on koguni kaks oma raamatut – Jaan Krossi „Rakvere romaan“ ja Kalju Saaberi „Rakvere lugemik“.

Näitusel saab näha mitmeid haruldusi. Näiteks on väljas ühe esimese Eesti talupoegade asutatud laenuraamatukogu – Palmse mõisa õllepruul Hans Pruuli (1796–1864) asutatud raamatukogust pärinev trükis 17. sajandist. Samuti 1774. aastal Tallinnas välja antud Johann Christoph Henckeli „Jummala surest Teggudest Ma ilma peal. Esimenne Jäggo“, mis pärineb Võsu küla Jaanioja veskitalu Jacob Muicki pere raamatukogust.

Muidugi on eksponeeritud nii Juhan Kunderi kui Jakob Liivi teoseid. Kuid ka Rakveres, Juhan Kunderi hea sõbra, Georg Kuhsi juures trükitud populaarseid tervishoidu, kodundust ja talupidamist käsitlevad väljaandeidd, nagu „Issearstimise raamat“, „Eesti hobune“ ja kokaraamat „Kartowli kokk“ 19. sajandi II poolest.

Unustada ei saa ka fotograafi ja kirjastajat Carl Sarapit. Lisaks raamatute kirjutamisele ja lugemisele on nende trükkimine ja levitamine olnud Rakvere kultuuriloo oluline osa.

Loe lisaks Virumaa Muuseumide ajalooblogist Pilvi Põldma lugu “Esimene eesti raamatu aasta muuseumi kogus”.

Hando Runneli värsirida „Rahvas algab raamatust“ on seekordse eesti raamatu aasta moto. Milline oli sinu viimane raamatuelamus?

Näitust saadab loengusari „Siin on (d)raamat“.

NB! Võib juhtuda, et argipäeviti toimuvad näitusel haridusprogrammid ja külastajal tuleb veidi oodata, et näitusele pääseda.

Kuraatorid: Pilvi Põldma, Uno Trumm

Keeletoimetaja: Hille Saluäär

Kujundaja: Erik Teemägi, Putka

Projektijuht: Inge Laurik-Teder

Trükk: Trage

Täname Tallinna Ülikooli Akadeemilist Raamatukogu ja toetajaid Eesti Kultuurkapitali ning Rakvere linna!

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi avamisajad ja piletihinnad leiate SIIT!