Linnakodaniku muuseumi lugu
Linnakodaniku muuseumis saab tutvuda tüüpilise keskmise jõukusega bürgeri eluga 19. sajandil ja 20. sajandi alguses kreisilinnas Rakveres.
Tulge vaatama, kuidas elati üle 100 aasta tagasi!
Linnakodaniku Majamuuseum asub Rakvere ühel vanimal tänaval aadressiga Pikk 50. Pikk tänav oli viie sajandi jooksul Rakvere peatänavaid. Maja pärineb 18. sajandi keskpaigast, kuid hoone oli väga halvas seisus ja varisemisohtlik. 1979. aastal alanud kapitaalremondi käigus lammutati vana maja suures osas ja taastati endisel kujul.
Küll aga on alles maja keskel asuv uhke mantelkorsten. Samuti on oma ajaloolised mõõtmed säilitanud krunt, millel asuvad lehtla, kaevu, abihoone, aia ja kõrgete puudega Vallimäe nõlval.
Kinnistul on elanud mitmed kohalikud käsitöölised: rätsep, sadulsepp, parkal, tõllassepp.
Mõte, hakata näitama tsaariaegse Rakvere linnaelanike elu ja tööd, tekkis Rakvere muuseumi töötajatel 1970. aastail. Odette Kirss on meenutanud: Unistasime suurelt – tahtsime sisustada Pikal tänaval ühe bürgeri korteri, ühe poeruumi ja ka käsitöökoja, lisaks lootsime kunagi näidata kusagil vanas koolimajas 19. sajandi koolituba. Loomulikult ei suutnud me kõike seda ellu viia.
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum avati pidulikult 1983. aasta detsembris. Tegemist oli ainulaadse muuseumiga nii Eestis kui ka kogu Baltikumis, kuna see ei olnud pühendatud konkreetsele isikule või teemale, vaid on n-ö nimetu linnakodaniku muuseum.
Sisenedes muuseumisse tervitab külastajaid mantelkorsten, millest ühel pool on sisustatud 19. saj lõpu – 20. sajandi algusaastate eluruumid – elutuba, magamistuba, söögituba, köök. Teisel pool on võimalik tutvuda 1930. aastate korteri sisustusega ja rätsepa töötoaga.
Hoovimajas asuvad väike kingsepa töökoda ning pesuköök.
Pikk 50 krunt on kuulunud mitmetele omanikele.
Esimesed andmed kinnistul asunud mantelkorstnaga puitelamust on teada 1780. aastate algusest, mil omanikuks oli Hannoverist pärit rätsepmeister Johann Christian Kiegel. Järgneva saja aasta vältel vahetas kinnistu mitmel korral peremeest, kõige pikemalt olid omanikeks kondiitermeister Adolf Sidron ja tema järglased. Siin on elanud ka teisi käsitöölisi nagu sadulsepp, parkal, tõllassepp. Sidroni perekonnale kuulus maja aastatel 1877 – 1975.
