Tulemas: Ateljeenäitus Richard Sagritsa natüürmortidest
Richard Sagritsa sünnikodus Karepal Kalame vanas kaluritalus on Virumaa Muuseumide üks armsamaid näitusepaiku. Kunstniku jaoks oli see nii suvekodu ja tööpaik kui ka inspiratsiooniallikas. Elumaja läänepoolses osas paiknes nn külm kamber, mida üüriti välja suvitajatele, kuid 1960. aastate alguses ehitasid Sagritsad selle ümber ateljeeks. Suvehooajal saab seal nüüd näha töid Richard Sagritsa loomingust.


Nature morte. Näitus Sagritsa natüürmortidest 1. juunist – 17. septembrini 2023
Sagritsa kui meisterliku mere- ja maastikumaalija loomingus on terve hulk poeetilisi, lopsakaid ja õiterikkaid hea vormitunnetusega natüürmorte. Valikut neist näidati Karepal viimati kümmekond aastat tagasi, mil näitust kureeris Teet Veispak. Kuna ateljee pind on üsna piiratud, siis on aeg taas natüürmortide juurde tagasi pöörduda ja mõtiskleda selle üle, miks see žanr Sagritsat paelus.
Töörühm
Kuraator: Liis Pählapuu
Näituse kujundus ja graafiline disain: Marje Eelma, Tuumik Stuudio
Töögrupp: Inge Laurik-Teder, Pilvi Põldma, Vivian Lepa
Palusime 2023. aasta ateljeenäitust kureerima kunstiteadlase Liis Pählapuu. Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna lõpetanud Liis töötas aastatel 2012-2018 kuraatorina Eesti Kunstimuuseumis. Ta on kureerinud või koordineerinud paljusid Kumu kunstimuuseumi näitusi ning toimetanud ja koostanud kaasnenud trükised. Nüüd vabakutselisena kunstielus tegutseva Liis Pählapuu kureeritud näitust “Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi” saab näha Viljandi Muuseumis, sellele eelnes Kunstimuuseumis Lõuna-Eesti kultuurile ja kunstnikele pühendatud näitus «Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad».


Viimastel aastatel ei kõnelda lillemaalist enam üksnes kui dekoratiivsest, naiselikust ja kitšimaigulisest kunstist. Üritame näitusel arutleda ka selle üle, milline koht oli n-ö lillepiltidel nõukogudeaegse meeskunstniku loomingus, kuidas see teema suhestub teiste toonaste kunstnike natüürmortidega, kas see oli vajadus oma töid müüa ja raha teenida, võimalus ideoloogiliste propagandateoste kõrval tegeleda apoliitiliste teemadega ja/või maal kasvanud Sagritsa armastus taimeilu, looduse ja natüürmordi kui žanri vastu. Näituse aines on tingitud ka muuseumi soovist taastada Alice Sagritsa kiviktaimla Karepal. Säilinud on terve rida nimekirju taimedest ja see annab võimaluse vaadelda, kui paljud abikaasa kasvatatud taimed Kalame aiast on jõudnud kunstniku loomingusse.
Näitus on üksiti ka ettevalmistuseks 2025. aastal Richard Sagritsa 115. sünniaastapäeva puhuks ilmuvale raamatule kunstniku eluteest ja loomingust, mille koostajaks on samuti Liis Pählapuu.
Näituseprojekti elluviimist toetavad Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Lääne-Virumaa ekspertgrupp.
