iirreageerimisüksus loodi aastal 1999. Üksustel on oskused lahendada vastasseise agressiivsete rahvahulkade ja kõrge riskiastme või relvastatud kurjategijate kinnipidamisel. Üksus osaleb ka pantvangikriiside lahendamisel ja terrorismivastases võitluses.

Varustusse kuuluvad spetsiaalsed vahendid ruumidesse sisenemiseks, pildi- ja helisalvestusseadmed, öövaatlusseadmed, soomukid ja veekahurid. Relvastuses on automaat- ja ründerelvad, massirahutuste-vastased relvad (valgus- ja heligranaadid) ning snaiperrelvad. Massirahutustel kasutavad nad nt kummi- ja värvikuule.Üksuse liikmed kannavad ka täiendavaid kaitsevahendeid.

Siin toas saate näha ka nõukogudeaegset kuulikindlat vesti ja nõukogudeaegset märulimiilitsa kilpi. 

K-Komando on Eesti eliit-eriüksus, mis loodi aastal 1991. Tegevusvaldkondadeks on relvastatud ja ohtlike kurjategijate kinnipidamine, pantvangikriiside lahendamine ja rahutuste mahasurumine. Enamus K-komandoga seonduvast on salajane. Teadaolevalt ei ole ükski üksuse liige surma saanu. Ei ole teada, kes nad igapäevaselt on ja politsei ei ole avalikustanud, kui palju liikmeid üksusesse kuulub. 

Aastast 2010 kuulub K-Komando Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei koosseisu. Üksus õpetati välja FBI töötajate poolt. Rahvusvaheliselt tuntakse seda kui SWAT.

Teadaolevalt on K-komando katsed on rasked nii füüsiliselt ja psühholoogiliselt, nt peab üks inimene võitlema mitme vana üksuse liikmega. Ta tohib ära väsida, kuid mitte alla anda. Kui katsed on läbitud, peavad olema kõik üksuse liikmed nõus, et inimene sisse saaks. Kui nt 10st üks ei ole nõus, siis inimene lihtsalt sisse ei saa. Nende vahel peab olema üksmeel ja kui tuntakse, et see uus inimene võib neid nõrgestada, siis ta lihtsalt sisse ei saa. 

Nüüd võid looma endast välja lasta – korralda sõpradega üks tõeline ülestõus! Loobi politseinikke plastpudelitega või kehastu ise märulipolitseiks ja kaitse end kiivri ning kilbiga. Kiivrid, kilbid ja pudelid saad omale bussipeatuse juurest. 

NB! Palun korja enda järelt ka kasutatud asjad ära. Aitäh 🙂

Kiivrite riiuli kõrvalt leiad plakati Kiirreageerijate pädevuse kohta. Kiirreageerija esmaseks tööks saab olema väljaõpe, et omandada tööks vajalikud oskused ja teadmised – näiteks taktikaline käitumine, laskmine ja relvastus või masside ohjamine. 

Siin saad lisaks lugeda ka, millised on kiirreageerijaks kandideerimise nõuded, väljaõppe pikkus, ning millised peavad olema kiirreageerija isikuomadused. 

Pildil on näha suurelt veekahurit, mis on ka Politsei Muuseumi hoovis olemas ja kuhu on võimalik ka sisse minna. Veekahur mahutab 10 t vett. Kui vahetpidamata lasta, siis kaob see vesi 10 minutiga (1 t minutis). Ühe veekahuri juhtimiseks, läheb vaja 4 meest. Vett saab lasta kuni 40 m kaugusel. Muuseumi hoovis olevat veekahurit on kasutatud on vaid õppustel, toodi kohale alles peale Pronksiööd. (Pronksiööl kasutati vana tuletõrje veekahurit, mis peale vee välja laskmist töö lõpetas.) Veekahur sõidab kuni 60 km/h. Eestis on kaks veekahurit, üks asub siin, Politseimuuseumis, teine on aga politsei käes. Meie veekahuri nimi on “Tige elevant”, politsei käes oleva veekahuri nimi on “Demokraatia tagamise masin”.