Ajalooblogi lood ja esimesest raamatuaastast
Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud raamatu ilmumisest. Seda olulist sündmust tähistame Eesti Raamatu Aastaga, mis kestab 30. jaanuarist 2025 – 14. märtsini 2026 ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani).
Sel puhul avasime Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis näituse “Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere”, mida saadab loenguprogramm Siin on (d)raamat! Toimus ka mälestuste kogumise kampaania “Kuidas ma lugema õppisin?”. Löö kaasa, vaata rohkem SIIT!
Ajalooblogis on nüüdseks ilmunud juba kolm lugu:
Neist esimese koostas Pilvi Põldma, kes vaatles peavarahoidjana, milliseid materjale on meie muuseumikogus esimesest raamatu aastast säilinud. Pikka aega peeti vanimaks eestikeelseks trükiseks 1535. aastal välja antud Wanradt-Koelli katekismust. Nii tähistati ka esimest korda eesti raamatu aastat 1935. aastal. Virumaa Muuseumide kogus on säilinud eesti esimese raamatuaasta kohta nii mõndagi huviväärset alates postkaartidest, kirjanike käekirjanäidistest erinevate sündmuste kutseteni.
Loe peavarahoidja Pilvi Põldma blogilugu siit!
Enam-vähem sama vana kui esimene eestikeelne raamat on ka Rakvere esimene raamatukogu – frantsisklaste Püha Miikaeli kloostri raamatukogu, kus hoiti veelgi vanemaid teoseid, millest üksikud on tänini säilinud. Hiljemalt 18. sajandi teisest poolest tegeldi Rakveres kõige raamatutesse puutuvaga: neid trükiti trükikodades, köideti köitekodades, müüdi raamatupoodides, laenati raamatukogudest ning muidugi loeti.
Loe teadur Uno Trummi blogilugu “500 aastat raamatukogusid Rakveres” siit!
Kolmas lugu heidab pilgu Rakvere ajakirjanduslukku. Tartust Rakverre kolinud trükkal ja raamatupoodnik Georg Kuhs (Kuus) sai 4. juunil 1880 kubermanguvalitsuselt loa Rakveres trükikoja rajamiseks. Aastail 1880–1894 toimetas ja trükkis ta oma trükikojas ka kohalikku saksakeelset nädalalehte Wesenberger Anzeiger (Rakvere Teataja), mille esimene number ilmus 1. novembril 1880.
