AJALOOKONVERENTSID PALMSE MÕISAS
Lahemaa rahvuspargi südames Palmse mõisas toimuvad traditsiooniks kujunenud ajalookonverentsid, mida korraldab Virumaa Muuseumide meeskond sügiseti.
Konverentside teemade ring on seotud baltisaksa kultuuripärandi tutvustamise ja uurimisega selle erinevatest aspektidest.
Konverentse on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Toimunud: Konverents “Baltisaksa kirjasõna” 16. oktoobril 2025
Neljapäeval, 16. oktoobril 2025 toimus Palmse mõisas ajalookonverents “Baltisaksa kirjasõna”, mis oli pühendatud Eesti raamatuaastale.
Konverentsi salvestus on kõigile huvilistele kättesaadav SIIN! Head vaatamist ja kuulamist!
Baltisaksa ringkondades toimis aktiivne kirjanduselu, oli ju kirjutamine tunnustatud eneseteostusviis, mida harrastasid mitte üksnes mehed, vaid ka naised. Liina Lukas on toonud välja ka selle, et baltisakslased on olnud suisa kadestamisväärselt produktiivsed ligikaudu iga tuhande elaniku kohta tuleb üks kirjanik, kes avaldas aastatel 1890-1918 oma teoseid trükis. Palmses toimuval konverentsil püüamegi lähemalt vaadelda omaaegset kirjandusilma.
Ettekandeid pidasid PhD Tiiu Reimo, PhD Meelis Friedenthal, PhD Tiina-Mall Kreem ja Virumaa Muuseumidest Susanna Murel ning Viljar Vissel.
Konverentsi korraldamist ja salvestust toetas Eesti Kultuurkapital.
Toimunud: Konverents “Baltisakslaste lahkumised” 16. oktoobril 2024
Kolmapäeval, 16. oktoobril 2024 toimus Palmse mõisas ajalookonverents, mis on pühendatud baltisakslaste lahkumisele, eelkõige aga ümberasumisele ehk Umsiedlungile 1939. aastal.
Konverentsi salvestus on kõigile huvilistele kättesaadav SIIN! Head vaatamist ja kuulamist!
2024. aasta sügisel möödus 85 aastat Umsiedlungi ehk baltisakslaste ümberasumise algusest Teise maailmasõja ajal. Selle ja järelümberasumise käigus lahkus Baltikumist peaaegu kogu baltisaksa kogukond, mis tähendas ühe ajastu ja ühe kogukonna lõppu.
Ettekandeid pidasid ajaloodoktor Olev Liivik, TÜ germanistika professor Reet Bender, Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Kristiina Tiideberg, Eesti Rahva Muuseumi teadur PhD Marleen Metslaid ja Virumaa Muuseumide teadur Susanna Murel.
Konverentsi korraldamist ja salvestust toetas Eesti Kultuurkapital.
Toimunud: ajalookonverents “Mõisamajandus: viljast viinani” toimus 1. novembril 2023
Kolmapäeval, 1. novembril 2023 toimus Palmse mõisas ajalookonverents, mis oli pühendatud mõisamajandusega seotud teemadele.
Konverentsi salvestus on kõigile huvilistele kättesaadav. Head vaatamist ja kuulamist!
Konverentsil esinesid Ain Kütt Sagadi Metsamuuseumist ettekandega Sagadi mõisast kui mitmekülgsest majandusüksusest, Ulrike Plath (PhD, Tallinna Ülikool) Balti ökonoomilise kirjanduse ülevaatega, Uno Trumm Virumaa Muuseumidest tutvustas Palmse mõisa majanduselu ja Susanna Murel rääkis Palmse mõisa aiast ja aednikest. Päeva teisel poolel pidas kunstiajaloolane Ants Hein ettekande Põhjala külalislahkusest, TÜ professor Reet Bender rääkis parkide ja aedade rollist baltisaksa ajalootunnetuses, Kristiina Tiideberg Eesti Kunstimuuseumist andis ülevaate majandusteemade kujutamisest 19. sajandi baltisaksa kunstis.
Toimunud: ajalookonverents “Baltisaksa seltsid ja seltsielu” toimus 13. oktoobril 2022
13. oktoobril 2022 toimus Palmse mõisas Virumaa Muuseumide konverents “Baltisaksa seltsid ja seltsielu”.
Eesti- ja Liivimaa seltsielu elavnes 19. sajandil seoses ühiskonnas toimunud muutustega. Baltisakslaste identiteediotsingud üha vaenulikumaks muutuva Vene tsaaririigi varju all, tõid kaasa seltside asutamise, mille eesmärk oli ennekõike kohaliku sakslaskonna rahvus- ja ühtsustunde edendamine ning traditsioonide säilitamine. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud mitmekesine kirev seltsielu, hõlmates teaduse, kultuuri, spordi, vabaajaveetmise jm valdkondi. Arvestades toonaste koduste vabaaja veetmise võimaluste piiratusega, pakkus seltsielu ja selles osalemine vaheldust argipäeva töödele-tegemistele, ajaviidet ja elamusi. Baltisakslaste ja eestlaste kultuuriruum oli tihedalt läbipõimunud, selles on olnud nii koostööd, konflikte, ühisosa leidmist ja vastandlikke arusaamu, kuid kahtlemata on baltisakslastel olnud oluline roll siinse kultuuri- ja teaduselu edendamisel sh ka kohaliku pärandi säilitamisel. Baltisaksa seltsielu – oma identiteedi säilitamiseks – jätkus ka pärast nende ümberasumist Eestist.
Konverentsil kõnele PhD Eicke Eckert (Ostpreussisches Landesmuseum Lüneburg) teemal „Carl Schirren Gesellschaften”. Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar vaatles oma ettekandes vabamüürlikku liikumist Eesti aladel 1771-1820. Tartu Ülikooli professor PhD Reet Bender kõneles Wallensteini laagrist Bürgermussesse ehk Tartu tudengite ja linnakodanike seltsielust 19. sajandil. Ajaloodoktor Ulrike Plath (PhD, Tallinna Ülikool) rääkis oma ettekandes loodus- ja loomakaitseseltsidest Balti provintsides 19. sajandil. Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor Krista Sarv andis ülevaate baltisakslaste rollist Eesti arheoloogia sünnis.
Konverentsi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital,