Kogude jaotus

SA Virumaa Muuseumid kogude suurus on 117 763 museaali (seisuga 31.12.2022). Virumaa Muuseumide kogud on paremaks haldamiseks jaotatud alakogudeks:
– ajalooliste esemete kogu,
– etnograafia,
– arheoloogia,
– arhiivdokumentide kogu,
– kunstikogu,
– numismaatika,
– foto- ning negatiivide kogu,
– arhiivraamatukogu,
– looduskogud (botaanika, geoloogia, zooloogia).
Arvuliselt suuremad on foto- ja negatiivide ning arhiivdokumentide kogud.

Kõik kogud on leitavad andmebaasi MuIS vahendusel www.muis.ee

Kontaktid:

Pilvi Põldma
Peavarahoidja
pilvi@svm.ee
+372 322 5501

kogud@svm.ee

Ajalooliste esemete kogu

Ajalookogu sisaldab argieluga seotud esemeid, valdavalt 19.-20. sajandist. Kogusse kuulub nii mööblit, tarbeesemeid, rõivastust, mänguasju, koolitarbeid, nõusid jm. Ajalookogu kõige väärtuslikum osa on mööblikollektsioon, millest suur osa on eksponeeritud Palmse mõisas ja Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis.

Kogu suurus 12 100 museaali.

Vanim säilinud keskaegne
mööbliese Eestis. Kapp aastast 1515. SA Virumaa Muuseumid, RM 692 Aj 849:1

Arheoloogiakogu

Arheoloogiakogu suurema osa moodustavad Rakvere ordulinnuses ja Rakvere Teatrimäel toimunud kaevamiste leiud, kuid on leide ka teistest arheoloogilistest kaevetöödest Virumaal ning mitmeid huvitavaid juhuleide nagu näiteks Varudi Vanaküla aare. Samuti võib leida arheoloogidele huvipakkuvaid esemeid ka teistest kogudest – näiteks kuulub etnograafia kogusse oma legendi tõttu Eesti üks vanim terviklikult säilinud mõõk – Vajangu pronksmõõk.

Kogu suurus on 11 688 leidu.

Naiste noatupp 13. – 14. sajandist on leitud Rakvere linnusest. SA Virumaa Muuseumid,
RM 3666 A 75:187

Arhiivkogu

Arhiivkogu koosneb kahest osast – arhiivdokumentide kogu ja arhiivraamatukogu.

Dokumentide kogu sisaldab dokumente ja trükiseid. Näiteks vanu taludokumente, tsunftide materjale, plaane ja kaarte, kuid ka perekonnakirju, isikudokumente. Siia on kogutud mälestusi elust mõisas ning talus, mälestusi hariduselust, sõjast, küüditamisest jms. Palju kasutamist leiab Rakvere linnavalitsuse ehitusosakonna arhiiv. Arhiivkogusse kuuluvad ka vanad postkaardid ning leidub ka joonistusi, plakateid ja kutseid.

Kokku on kogus 29 147 museaali

Arhiivraamatukogu sisaldab raamatuid ja perioodikat. Põhiliselt on kogutud Virumaa autorite teoseid ja Virumaad puudutavaid väljaandeid. On ka kooliõpikuid ja vaimulikku kirjandust.

Kokku on kogus 7002 raamatut ja ajakirja.

*Maamõõtja Theodor Dau koostatud Arkna mõisa põldude kaart. 1894. aasta. SA VIrumaa Muuseumid, RM 989 Ar1 594*

Etnograafiliste esemete kogu

Etnograafiliste esemete kogu sisaldab vanemaid põllutööriistu ja majapidamistarbeid. Esindatud on Virumaale omane rahvapärane käsitöö. Etnograafia kogus on ka haruldusi – näiteks Eesti ainus peaaegu tervena säilinud pronksmõõk Vajangult (RM 3251 E 355), mis on oma tüübilt Hallstatti Gündlingeni tüüpi ja dateeritud 8.-7. sajandisse eKr. Vaata lisaks SIIT!

Kogu suurus 2800 museaali.

Kasetohust märss. 19. saj. SA Virumaa Muuseumid, **RM 637 E 189**

Kunstikogu

Kunstikogus on peamiselt Virumaa paiku kujutavad või Virumaaga seotud kunstnike tööd. Suurima osa moodustab Karepalt pärit kunstnik Richard Sagritsa looming, mis tuli pärandina muuseumile. Palju on ka Romulus Tiituse töid. Kogu sisaldab nii maali, graafikat, skulptuuri kui ka tarbekunsti.

Kokku on kunstikogus 3018 taiest.

Romulus Tiitus. Kaarel Ird. 1955. SA Virumaa Muuseumid, **RM 2389 K 244**

Fotokogu

Fotokogu sisaldab fotosid ja negatiive Virumaa paikadest ja inimestest, olustikust ja ajaloolistest sündmustest. Kogus on mitmete siin tegutsenud fotograafide fotosid sh esimese teadaoleva Rakveres tegutsenud fotograafi Voldemar Reinhold von Roseni töid. Muuseumi kõige suurem kollektsioon on Eesti fotoajaloo ühe säravaima piltniku – Carl Sarapi (1893-1942) – materjale. Esindatud on ka Peeter Tooming oma fotodega, kes oma fotoraamatute sarja “55 aastat hiljem” loomiseks käis Sarapi jälgedes. Fotokogus on hulgaliselt linna- ja loodusvaateid, samuti tööstusajalooga seotud pilte.

Kokku 46 607 museaali.