Kogudest

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid kogudesse kuulub 117 763 museaali (seisuga 31.12.2022). Museaalid leiate andmebaasist MuIS www.muis.ee ja vajadusel saab kogudega tutvuda ka Rakveres kohapeal. Selleks palume aeg eelnevalt kokku leppida kogud@svm.ee

Muuseumi kogumistegevuse eesmärgid on:

1) koguda Virumaa kultuuripärandiga seonduvaid materjale, et oleks võimalik uurida ja
vahendada siinse piirkonna ajalugu avalikkusele teaduslikel, hariduslikel ja
meelelahutuslikel eesmärkidel;

2) säilitada Virumaa ajalugu kajastav aineline pärand, mis aitab mõista piirkonna ajalugu,
tegeleda selle uurimise ning populariseerimisega;

3) koguda ja säilitada politsei tegevusega seotud materjale;

4) koguda ja säilitada mõisakultuuriajalooga seotud materjale.

Kogude täiendamise aluseks on Kogumispõhimõtete dokument!

Virumaa Muuseumide kogude kujunemislugu

Kuid elu sammub oma rada. Ununevad endiste aegade mälestused, kaovad mineviku märgid. Hävineb pärandus mille tähtsusest üleliigne oleks kõnelda, sest nii arusaadav ja üldiselt tuttav on see. Meie ei tohi enam viivitada, vaid seame omale eesmärgiks kohalise muuseumi asutamise, kuhu koondame kogud, millede abil oma rahva endist elu ja meie loodust tundma õppida võime. Kui kõlab üleskutse selle eesmärgi teostamisele asumiseks, siis ärgu jäägu keegi meist eemale, vaid asume ühisel jõul oma kohalise muuseumi loomisele. Lõik Arved Palgi artiklist „Kohalise muuseumi asutamisele!“  – Virulane. 3. nov 1925. lk 1

Muuseumikogule pandi alus 31. märtsil 1927, mil asutati Rakvere Muuseumi Selts. Ruum kooskäimiseks ja vanavara kogumiseks saadi Rakvere Ühispanga majas Virulase toimetuses, Lai 7 (siis 17). Seltsi esimeheks valiti Virulase toimetaja Arved Palgi.

Loodud muuseumi seltsi peamine ülesanne oligi vanavara kogumine ja esimene väärtuslikum ese laekus juba 28. aprillil – piipkann Palmsest. 1927. aastal oli teine suurem ettevõtmine – kaevamised Rakvere linnuses.

Lisaks annetustele, õnnestus muuseumi seltsil hankida kaitseministeeriumi relvalaost väike relvakogu, kuna otsustati asutada muuseumi sõjaosakond eelkõige Vabadussõja ajaloo kajastamiseks. Lisaks deponeeriti ka kunstnik Vihvelinilt sõjateemalisi maale.

Muuseumi avamise eel oli ajalehe Virulane andmetel (5. juuli 1930) kõige täielikum etnograafiline kogu – seda tänu Eesti Kunstimuuseumile, kes oma tagavaradest rikkaliku kogu üle andis. Seal on täielikud komplektid rahvariideid, mütsid, vööd, kindad, igasugused puunõud, muusikariistad jne. Saabus seitse suurt kastitäit tekstiili ja puuasju (Virulane, 20. mai 1930).

Ostude teel hangiti lindude ja loomade topiseid.

Kõige suurem eksponaat, mis 1930. aastal saadi, oli käsikivi, mis on olnud pidevalt muuseumi ekspositsioonis.

Teise maailmasõja ajal hävis suurem osa kogudest. Siiski muuseumi tegevus jätkus pärast sõda ning kestab praeguseni. Kogutud on Lääne-Virumaaga seonduvat, kuid paremini on esindatud Rakvere linna ja selle ümbrusega seotud materjalid.

1983. aasta detsembris avati Rakvere linnakodaniku muuseum, mille ekspositsiooni koostamise käigus koguti palju 19. sajandi lõpu mööblit ja tarbeesemeid.

Rajooni tööstusnäituste korraldamisega nõukogude ajal on muuseumi kogus valik kohalike ettevõtete tootenäidiseid.

Rakvere linnuse konserveerimisega kaasnevatel arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud moodustavad suure osa muuseumi arheoloogia kogust.

Kunstnik Richard Sagritsa lesk Alice Sagrits pärandas Rakvere muuseumile Sagritsate suvekodu Karepal koos majakraami ja esemetega ning kunstikogu.

Rägavere mõisa andmisega eraomanikule tuli muuseumikogusse mööblit, mida oli kasutatud Rägavere mõisa sisustamiseks.

2002. aastast alates on muuseumi kogu sihtasutuse hallata. Koos sihtasutuse loomisega tuli muuseumi üksuseks Palmse mõis oma mööblikollektsiooniga.

2013. aastast hakkas endises kreisihoones, mis aastaid oli olnud Näitustemaja, tegutsema Eesti Politseimuuseum, millega seoses hakati koguma Eesti politsei ajalooga seotud materjale.