Sagritsa muuseumi suvenäitus “Merel silmad, metsal kõrvad” oli avatud 28. juunist 15. septembrini 2024

Karepa-Rutja suvitajad ja looming 19. sajandi lõpust 1970. aastateni. Virumaa Muuseumide näitus “Merel silmad, metsal kõrvad” on alates 28. juunist kuni 15. septembrini 2024 Karepal Richard Sagritsa sünnitalus.

Näitusega kaasneb kuraatori Liis Pählapuu koostatud raamat. Vaata lähemalt SIIT!

Lääne Virumaa rannikul kahel pool Selja jõge asuvad Karepa ja Rutja küla on Eesti kultuuriloos märkimisväärsed paigad. Külade ajalugu jutustab siinsete randlaste elust maa ja mere vahel – kodude rajamisest ranniku lähedale, kalapüügist ja meresõidust kaubalaevadel.

Rändrahnudest ülekülvatud liivaribadega rannik, männimetsad ja põllupidamiseks sobimatu liivane maastik omandas hoopis uue tähenduse alates 19. sajandist, kui tõusvas joones hakkas arenema puhkusekultuur. Mõisnike esimeste suvitusvilladega alanud Karepa ja Rutja suvitajate lugu on siia sopilisse, rannamändidest ääristatud liivaranda ja hunnitusse kõrgete kallastega jõeorgu toonud läbi aastakümnete hulga puhkajaid. Randlaste ja suvitajate vahel tekkis omalaadne sümbioos, mis ajas teisenedes võttis erinevaid vorme ja värvinguid, kulmineerudes 1960.–1970ndatel, Nõukogude aja pingevabamatel aastatel.

Karepa ja Rutja küla on läbi aegade ligi tõmmanud loominguliselt aktiivseid kultuuriinimesi. Selle fenomeni esimesed kuulutajad olid kunstnikud, keda köitis põhjaranniku maastike esteetiline ilu. Paljudel siin suviti tegutsenud kunstnikel tekkis paigaga püsiv kontakt, Karepale ja Rutjale tuldi korduvalt tagasi ja kutsuti kaasa ka sõpru. Kujunes kirev, kultuuriinimestest tihe suvitusseltskond. Kes leidis majutuse kohalike juures, kes pani püsti isikliku suvila, kus pere ja linnast külla sõitnud sõpradega puhkust veeta. Ja mitte ainult – paljud leidsid, et mere piiril lõhnavas männimetsas ja suviste liivaluidete rüpes saavad hoo sisse ka loomingulised ideed. Karepa ja Rutja metsad, jõeorg ja meri on olnud inspireerivad osalised siin loodud heliteostes, kirjanduses ja kunstis.

Kõige enam on Karepa ja Rutja kandi loodust kujutanud Richard Sagrits (1910–1968). Kuigi Kalamel, Sagritsa kodutalus, võeti vastu külalisi, peeti pidusid ja peesitati rannas, oli suvine aeg kunstniku jaoks alati ka tähtis tööperiood. Näitusel saab näha mitmeid Richard Sagritsa jäädvustatud lemmikpaiku, nagu jõesuue, Karepa neem ja rand. Just metsa ja mere piir – on pakkunud Sagritsale kui värvides mõtlejale suurt huvi. Eksponeeritud on ka töid sõpruskonda kuulunud kunstnikelt nagu Valerian Loik ja Alo Hoidre ning ka teistelt.

Richard Sagrits. Mets. 1964. Õli. Virumaa Muuseumid,
RM 6343 K 338:254

Meeleolu loovad filmilõigud ERRi arhiivist ja Rahvusarhiivi Filmiarhiivis. Näiteks Aktuaalse Kaamera filmikroonika aastast 1965, katkend mängufilmist „Tuulevaikus“ (Tallinnfilm 1970, rež Veljo Käsper), milles lõik jaanipäeva pidu on filmitud Karepal Selja jõe kaldal jt.

Näituse kuraator Liis Pählapuu on kogunud toonaste kultuuritegijate ja nende järeltulijate mälestusi, mis annavad tunnistust nii sulnist suvituselust kui ka aastakümnete jooksul aset leidnud muutustest.
Karepa-Rutja puhkajate lood on täis mälestusi inimlikust ihast lihtsate vabaduste järele, oskusest ka olude kiuste elu nautida – leida oma kese loomingus, rajada väike suvila isikliku paradiisina, joosta alasti merre.
Näitusega kaasneb kuraatori Liis Pählapuu koostatud kataloog, mille esitlus toimus 19. juulil Sagritsa muuseumis.

Rutja. Vaade Selja jõe suudmele. Suvi 1930. RMF 70:4

Näituse kuraator: Liis Pählapuu
Kujundajad: Marje ja Martin Eelma, Tuumik Stuudio
Projektijuht, toimetaja: Inge Laurik-Teder
Keeletoimetaja: Hille Saluäär. Meeskond: Pilvi Põldma, Eve Einmann, Andrus Eesmaa, Kaupo Einmann
Pannood: Digiprint

Täname:
Eve Alttoa, Kaur Alttoa, Georg Bogatkin, Tiia Karelson, Tiit Kõrvits, Pilvi Põldma, Piret Raud, Heie Treier, Tiina Uutmaa

Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, E-Kunstisalong, Eesti Rahva Muuseum, Haus Galerii, Rahvusarhiiv, Rahvusringhääling, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Vaal Galerii, Vanadpildid.net, Vernissage Kunstisalong, Virumaa Muuseumid

Toetajad:
Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital, rahvakultuuri sihtkapital ja Lääne-Virumaa ekspertgrupp