Rakvere Linnakodaniku Muuseumis saab 20. jaanuaril 2024 kuulda Vabadussõja ühest traagilisemast sündmusest – Palermo massimõrvast.
Laupäeval, 20. jaanuaril 2024 kell 11 ootame huvilisi kuulama loengut ühest traagilisemast sündmusest Eesti Vabadussõja ajal Rakveres. Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trumm peab ettekande teemal “Palermo massimõrv 1918-1919. Virumaa erakorralise kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni kuritööd”. Loeng toimub Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis (Pikk 50).
Sissepääs sooduspiletiga: 4 eurot
Eesti Vabadussõja alguses, 1918.-1919. aasta vahetusel, langes Rakvere kolmeks nädalaks enamlaste (kommunistide) võimu alla. Virumaa Tööliste Nõukogu Täitevkomitee korraldusel ja Viru maakonna Erakorralise Kontrrevolutsiooniga Võitlemise komisjoni eestvõttel algas linnas punase terrori läbiviimine: vahistati vähemalt 291 inimest, kellest ühtekokku 82 lasti Palermo metsa ääres maha 30. detsembril 1918 ning 6. ja 10. jaanuaril 1919.
Ajakirjanikud Eerik Toome ja Arved Palgi kogusid 1920.-1930. aastatel rakverelaste mälestusi toonastest sündmustest ja avaldasid nende põhjal mitmeid artikleid hukkamistest.
Ajaloolane ja ajakirjanik Taavi Minnik: “Pilt, mis avanes näiteks Palermos, Rakveres või Kreenholmis sibiaukude juures Narvas, oli vapustav. See ei vapustanud mitte ainult Eesti avalikkust, vaid uudised ja fotoülesvõtted sellest jõudsid Eesti diplomaatide kaudu toonastesse Saksa, Itaalia, Prantsuse ja Inglise lehtedesse. Isegi lääne lugeja jaoks oli see jõhkrus ja sadism, mida nad nägid, midagi täiesti vapustavat.”
Enamlased viisid Rakverest põgenemisel endaga kaasa dokumentatsiooni toonaste sündmuste kohta sh arveraamatud, vangide ja hukatute nimekirjad, vangide toimikud läbiotsimis- ja ülekuulamisprotokollidega jmt. Nõukogude ajal toodi need arhiivid Eestisse ja on tänapäeval uurijatele kättesaadavad. Nende dokumentide ja varem kogutud mälestuste abil on võimalik saada üsna detailne ülevaade sündmuste toimemehhanismidest. Nii on selgunud pärast ühishaudade lahti kaevamist tundmatuks jäänud tapetute isikud ning punase terrori teostajate: öördajate, erakorralise komisjoni kaastööliste, “kohtunike” ja mahalaskjate nimed.
RMF 1451:5
Monumendi lasid kommunistid juba 1940. aastal õhku. Purustatud mälestusmärgi asemele püstitasid Rakvere kaubanduskeskkooli õpilased puuristi rahvusvärvides pärjaga. Loomulikult kõrvaldasid nõukogude miilitsad selle kiiresti. Mälestusmärk taasavati 23. juunil 1995 suvel, bareljeefi autor on Lembit Palm.
Kõigest sellest ja muustki veel tuleb juttu loengus 20. jaanuaril.
Loengusarja toetab:
