Valentine von Krause mälestused Rakverest on jõudmas trükki

Tartu Ülikooli germanistika professor kultuuriajaloolane Reet Bender tegi muuseumile toreda ettepaneku anda raamatuna välja Rakveres elanud Valentine von Krause (1920-2003) memuaarid.

Saksakeelsed käsikirjad on hoiul Lüneburgis Carl-Schirren-Gesellschafti baltisaksa mälestuste kogus.

Koostöö raames tõlkis Reet Bender Rakveres sündinud ja kasvanud baltisaksa päritolu proua, kohaliku arsti dr Adolf Eberhardti tütre Valentine von Krause mälestuste kolm osa:

I osa “Väike linn maailma serval. Rakvere 1920–1939” (Kleine Stadt am Rande der Welt. Wesenberg 1920–1939) sisaldab Valentine von Krause lapse- ja noorpõlvemälestusi Rakverest, mis on kirja pandud Bethlehemis (Pennsylvania) USAs 1990. aastal mõeldes kõigile sugulastele, kellele Valentine venna poolt köidetud
mälestused kingiti jõuludeks.

II osa “Rajad. Aastad 1939 kuni 1945” (Wege. Die Jahre 1939 bis 1945) on kirja pandud Bethlemis ja Münchenis 1992. aastal. Juttu on Rakverest lahkumisest Umsiedlungi käigus ja sellest, mis perekonnast sai pärast ümberasumist Warthegaus ning Teise maailmasõja ajal.

Eriline on seegi, et Valentine oli sõja ajal Eestis tagasi, olles n-ö kontoritööl ja kirjeldab oma mälestustes ka märtsipommitamist.

III ja IV osa “Kodumaa 1991” ja “Kodumaa 1994” (Heimat 1991; Heimat 1994) on lugu Valentine reisist Eestisse (sh ka põikega Peterburi/Leningradi) aastal 1991 ja taasretkest ainult Eestisse aastal 1994. Saame teada, milline oli tema vaade kodumaal juhtunule 50 aastat hiljem.

On 8. oktoober 1939. Rammi [Wolfram von Krause] ja mina sõidame esimese pärastlõunase rongiga Rakverre. Rong on täis. Väljas platvormil seistes otsustame ära, et oleme nüüdsest ametlikult kihlatud. Enne õhtusööki palub ta mu kätt. Pidu ei jõua pidada. Ta peab kohe Tartusse tagasi minema, ta ema ühes kaksikutega vajab ta abi. On väga kiire, teisipäeva õhtul peavad Rakvere sakslased Tallinnas olema! Mu perekonnal pole – rahvuslikest ning maailmavaatelistest implikatsioonidest hoolimata raske teha otsust jätta bolševismioht selja taha. Järgneb hektiline, komplitseeritud lahkumine, lahtivõtmine, hüvastijätmine, müümine, ärakinkimine, pakkimine, mahajätmine. Kõik, mis maha jääb, hüvitatavat kunagi. Koostatakse nimekirju. Kolja on õnneks veel väike, ta leiab kõik selle ülimalt huvitava ning erutava olevat, kahjatseb ainult, et tema suurt aurumasinat ei saa kaasa võtta. [Tsitaat Valentine von Krause mälestuste esimese osa lõpust. Tõlkinud Reet Bender]

Baltisakslaste mälestused täiendavad ja mitmekesistavad meie vaadet ajaloole, seeläbi avanevad nii mõnigi kord teatud perioodide ja sündmuste puhul tahud, mida eestlaste kirjutatud memuaarne materjal ei puuduta. Sihtasutusel Virumaa Muuseumid on ambitsioonikas plaan kujundada Palmse mõisa omanäoline baltisaksa kultuuriruumiga tegelev keskus, mis kogub ja vahendab baltisakslaste teemalisi uurimistulemusi. Trükise avaldamine on üks olulisi samme sellel teekonnal, mis võimaldab tutvustada nii Rakvere ajalugu, argielu kui ka baltisaksa kultuuri kõigile huvilistele.

Loodame, et leiame veel piisavalt rahastust ja Valentine von Krause tõlgitud ning kommenteeritud memuaarid ilmuvad Virumaa Muuseumide väljaandena 2024. aastal.

Tõlkinud: Reet Bender

Kommenteerinud: Reet Bender, Toomas Hiio

Toimetanud: Toomas Hiio, Inge Laurik-Teder

Keeletoimetanud: Hille Saluäär

Kujundanud: Maris Kaskmann

Illustratsioonid valinud: Inge Laurik-Teder, Reet Bender

Fotod: Reet Benderi kogu, Tiina Zobeli kogu, Bundesarchiv, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervisemuuseum, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Virumaa Muuseumid

Käsikirjad: AR47-6; AR47-7 ja AR47-8 Lüneburgis Carl-Schirren-Gesellschafti arhiivis

Raamatu väljaandmist toetavad: Virumaa pärimuskultuuri programmi raames Rahvakultuuri Keskus, Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital.