Ilmunud on Valentine von Krause mälestused “Väike linn maailma serval”

Valentine von Krause (1920-2003) mälestusteraamat „Väike linn maailma serval. Mälestused Rakverest 1920–1939, lahkumisest ja koduteest“ ilmus 2025. aasta juuli lõpupäevil.

„Et meie päevad kodumaal on loetud, seda ei osanud me ilmaski aimata.“ Valentine von Krause

Valentine von Krause, neiupõlvenimega Eberhardt, sündis 1920. aastal Rakveres Virumaal arst Adolf Eberhardti ja tema abikaasa Sinaida tütrena. Valentine õppis Rakvere saksa gümnaasiumis ning aastatel 1938/1939 kaks semestrit Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Abiellus pastor dr Wolfram von Krausega, kes oli Rakvere-lähedase Inju mõisnike Hermann ja Elisabeth von Krause poeg. Pärast Teise maailmasõja algust lahkus koos perega 1939. aasta oktoobris ümberasujana Posenisse.

Valentine von Krause mälestuste „Väike linn maailma serval“ tõlke mõte sai alguse samuti Rakverega seotud perekonnaloost. Raamatu tõlkija, Tartu Ülikooli germanistikaprofessori Reet Benderi tädi, Rakvere omaaegse mööblitöösturi Robert Sandbergi tütar Vaike oli samuti kasvanud Rakveres Pikal tänaval ja tallanud Valentinega pea samu radu. Esmane tõlge valmiski sünnipäevakingitusena.

Valentine von Krause memuaarid koosnevad kolmest osast ja on hoiul Lüneburgis baltisaksa keskuse Carl-Schirren-Gesellschafti arhiivis. „Sarnaselt paljude teiste baltisakslastega oli Valentine von Krause eesmärk toimunut ja üleelatut jäädvustada nii perekonnale kui ka laiemalt järeltulevatele põlvedele,“ sõnab raamatu tõlkija Reet Bender.

Mälestuste I osa “Väike linn maailma serval. Rakvere 1920–1939” (Kleine Stadt am Rande der Welt. Wesenberg 1920–1939) sisaldab Valentine von Krause lapse- ja noorpõlvemälestusi Rakverest, mis on kirja pandud Bethlehemis (Pennsylvania) USAs 1990. aastal mõeldes kõigile sugulastele, kellele Valentine venna poolt köidetud
mälestused kingiti jõuludeks.

II osa “Rajad. Aastad 1939 kuni 1945” (Wege. Die Jahre 1939 bis 1945) on kirja pandud Bethlemis ja Münchenis 1992. aastal. Juttu on Rakverest lahkumisest Umsiedlungi käigus ja sellest, mis perekonnast sai pärast ümberasumist Warthegaus ning Teise maailmasõja ajal.

Eriline on seegi, et Valentine oli sõja ajal Eestis tagasi, olles n-ö kontoritööl ja kirjeldab oma mälestustes ka märtsipommitamist.

III osa “Kodumaa 1991” ja “Kodumaa 1994” (Heimat 1991; Heimat 1994) on lugu Valentine reisist Eestisse (sh ka põikega Peterburi/Leningradi) aastal 1991 ja taasretkest ainult Eestisse aastal 1994. Saame teada, milline oli tema vaade kodumaal juhtunule 50 aastat hiljem.

On 8. oktoober 1939. Rammi [Wolfram von Krause] ja mina sõidame esimese pärastlõunase rongiga Rakverre. Rong on täis. Väljas platvormil seistes otsustame ära, et oleme nüüdsest ametlikult kihlatud. Enne õhtusööki palub ta mu kätt. Pidu ei jõua pidada. Ta peab kohe Tartusse tagasi minema, ta ema ühes kaksikutega vajab ta abi. On väga kiire, teisipäeva õhtul peavad Rakvere sakslased Tallinnas olema! Mu perekonnal pole – rahvuslikest ning maailmavaatelistest implikatsioonidest hoolimata raske teha otsust jätta bolševismioht selja taha. Järgneb hektiline, komplitseeritud lahkumine, lahtivõtmine, hüvastijätmine, müümine, ärakinkimine, pakkimine, mahajätmine. Kõik, mis maha jääb, hüvitatavat kunagi. Koostatakse nimekirju. Kolja on õnneks veel väike, ta leiab kõik selle ülimalt huvitava ning erutava olevat, kahjatseb ainult, et tema suurt aurumasinat ei saa kaasa võtta. [Tsitaat Valentine von Krause mälestuste esimese osa lõpust. Tõlkinud Reet Bender]

Baltisakslaste mälestused täiendavad ja mitmekesistavad meie vaadet ajaloole, seeläbi avanevad nii mõnigi kord teatud perioodide ja sündmuste puhul tahud, mida eestlaste kirjutatud memuaarne materjal ei puuduta. Sihtasutusel Virumaa Muuseumid on ambitsioonikas plaan kujundada Palmse mõisa omanäoline baltisaksa kultuuriruumiga tegelev keskus, mis kogub ja vahendab baltisakslaste teemalisi uurimistulemusi. Trükise avaldamine on üks olulisi samme sellel teekonnal, mis võimaldab tutvustada nii Rakvere ajalugu, argielu kui ka baltisaksa kultuuri kõigile huvilistele.

Tõlkinud: Reet Bender

Kommenteerinud: Reet Bender, Toomas Hiio

Toimetanud: Toomas Hiio, Inge Laurik-Teder

Keeletoimetanud: Hille Saluäär

Kujundanud: Maris Kaskmann

Trükkinud: Greif

Fotod: Reet Benderi kogu, Ain Liiva kogu, Tõnu Tunneli kogu, Tiina Zobeli kogu, Bundesarchiv, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervisemuuseum, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Virumaa Muuseumid

Käsikirjad: AR47-6; AR47-7 ja AR47-8 Lüneburgis Carl-Schirren-Gesellschafti arhiivis

Raamatu väljaandmist toetasid: Eesti Kultuurkapital, Virumaa pärimuskultuuri programmi raames Rahvakultuuri Keskus ja Rakvere linn.