Võim ja varemed. Uus näitus ajalootoas Rakvere linnuse loost

Rakvere linnuse ajalootoas on alates 13. septembrist 2025 avatud uus näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“.

Näituse keskmes on Rakvere linnuse lugu alates selle vanimast kihistusest, 5.–6. sajandist, kuni kindluse sõjalise tähtsuse kaotamiseni 17. sajandi alguses. Näitusel saab näha ka Rakvere lahingupaiga otsingutel leitud haruldasi pronkskausse – Rahkla aardeleidu.

Arheoloog ja näituse peakuraator Tõnno Jonuks on Virumaa Muuseumide kogust valinud näitusele hulgaliselt arheoloogilisi esemeid, mis annavad ülevaate Rakvere linnuse ehitusloost, eluolust ja kasutatud relvastusest. Alates vanimast teadaolevast kaitserajatisest 5. sajandil kuni 13. sajandi alguseni oli Vallimäe läänepoolsema harja eraldiseisval künkal puidust kaitsetaradega linnus, mille kohta on teada võrdlemisi vähe. Küll aga on rohkem esemelist materjali Taani võimu ajast, mil linnus sai kivimüüri ja Rakvere, toona Wesenberg, muutus Virumaa tähtsaimaks keskuseks. 1346. aastal ostis Saksa Ordu Taani kuningalt kogu Põhja-Eesti ja ehitas 16. sajandi alguseks Rakverre ordu ühiselulistele tingimustele sobivama konvendi tüüpi linnuse.

Samuel Waxelbergi plaanil on näha hoonestust Pika tänava ääres 1683. aastal. Rootsi Sõjaarhiiv, SE KrA 0406, 28, 057: 001

Näitusel „Võim ja varemed“ saavad huvilised uurida, milline oli ühe palgasõduri rahakoti sisu, mis on lavabo, milline näeb välja habemikkann ning kui kaugelt need Rakverre on jõudnud. Eksponeeritud on nii ajaveetmiseks kasutatud luust täringuid ja malendeid, söögiriistu kui ka usueluga seotud esemeid. Kuid kõige enam on näitusel sõjapidamisest tunnistust andvaid esemeid. Näha saab sõjakirveid, vibu- ja ammunooleotsi, jalaorke, mõõkade katkeid kuid ka tulirelvade tulekuga seotud asju. Mõtiskleda saab selle üle, mis on „tuliste kuulide kunst“ ja millest annavad tunnistust känkraks sulanud rõngassärk ja pronkstilgad.  

„Kolm tundi enne lõunat jõudsime ühte lahtisesse alevisse, mida kutsuti Rakvereks (Wesenberg). Seal asus Rootsi kuningale kuuluv suur linnus, mis oli väga puruks tulistatud ning mille müürid olid mitmes kohas sisse langenud.“

Samuel Kiechel, 1586

1558. aastal alanud Liivi sõda tähendas Rakvere linnuse lõpu algust – linnus käis korduvalt käest kätte, selle valitsejaks jõudsid olla lisaks Rakvere ordufoogtile Vene tsaar, Rootsi kuningas ja Poola kuningas. Viimaks kaotas kogu kindlus oma sõjalise tähenduse.

Näitusel on eksponeeritud ka haruldane Rahkla aardeleid. Otsinguklubi Kamerad eesotsas Dmitri Šutoviga on kümmekond aastat otsinud 1268. aastal toimunud Rakvere lahingu toimumiskohta. Aprillis 2023 viis uurimisretk Rahkla küla põldudele. Ehkki lahingupaik jäi leidmata, oli otsijatel õnne. Otsinguklubi Vironia juht Igor Letitski avastas 23 pronksplekist kaussi, mis olid peidetud umbes 800 aasta eest maasse kahte hunnikusse kummuli. Mis kausid need olla võiksid, mida kujutavad graveeringud ja kui eriline piirkond on kausside leiutiheduselt ja arvult kogu Euroopas Virumaa  – sellest annab näitusel ülevaate arheoloog Ain Mäesalu.

Näitus „Võim ja varemed. Rakvere linnuse lugu“ on näitus, mis täieneb – Katrin Koch-Maasingu juhtimisel valminud kaupmehe ja palgasõduri rõivarekonstruktsioonid on osaks uuest valmivas haridusprogrammist, tulemas on nii linnuse orienteerumismäng kui ka loengusari.

11. oktoobril 2025 kell 11.00 on huvilistel võimalik osa saada näituse kuraatori arheoloog Tõnno Jonuksi loeng-ringkäigust Rakvere linnuse teemadel.

Vaata Rakvere linnuse lahtiolekuaegu ja piletiinfot SIIT! Näitus jääb avatuks 26. novembrini 2028.

Näituse plakatil on arheoloogistel välitöödel Rakvere linnuse läänetorni piirkonnast leitud hõberipats, umbes 16. sajandist. Ripatsi välisringil tekst YHESUS*UNDE*MARIA*SUNTE*ANNA. Ehkki ebahariliku kujuga, näib ripats olevat pigem mõne külameistri töö kui õppinud ehtesepa looming. Virumaa Muuseumide kogu, A 75:165

Meeskond

Kuraatorid: Tõnno Jonuks, Ain Mäesalu, Ulla Kadakas

Keeletoimetaja: Hille Saluäär

Tõlge inglise keelde: Refiner

Näituse kujundus: Jan Graps, Ken Ruut, JANKEN Wisespace

Graafiline disain: Kadri Hallik

Helilooja-helikujundaja: Vootele Ruusmaa

Rõivaste rekonstruktsioonid: Katrin Koch-Maasing, Edvards Puciriuss (relvad), Tige Tikker ja Just4You

Esemete paigaldus: Kristiina Laurits, Villu Plink

Mööbel: Fratelli Grupi

Trükk: Trage

Projektijuhid: Inge Laurik-Teder, Andrus Eesmaa

Toetajad:


 

Skip to content