Tohusugadest punutud seljakott, millega võeti kaasa toitu jms.

Vaalikurikas oli tugev pesu silumise kurikas, tavaliselt 50–100 cm pikk.  Selle alumine külg oli mõnikord ka ristipidi sooniline ning pealt kaunistatud lõigete või põletuskirjadega. Pesu keerati ümber ümmarguse vaalikaika ja rulliti.

Eesti talus oli tavaliselt söögi- ehk söömalaud, millel sageli tehti ka majapidamistöid. Selle tavapärane koht oli ahju diagonaalses vastasnurgas. 19. sajandi lõpupoolel paiknes söögilaud sageli eeskambris, köögis või peretoas, ots akna poole. Tollal oli tavaline, et laual olid all gootikast pärinevad ristjalad.

1960ndatel Sagritsate juures toimunud koosistumistel söödi-joodi ja aeti juttu ikka köögilaua taga. Richard istus alati laua elutoa-poolses otsas. Seejärel joodi kohvi kas elutoas (köögi kõrval) või ateljees.

Kaheosaline nõudekapp on teadaolevalt pärit Kunda mõisast. Hetkel asub selles näitus nõukogudeaegsetest taldrikutest, tassidest jt anumatest.

Kaheosaline nõudekapp on teadaolevalt pärit Kunda mõisast. Hetkel asub selles näitus nõukogudeaegsetest taldrikutest, tassidest jt anumatest.

Kamina ehitas 1970ndatel kirjanik Villem Gross, kes suvitas pikki aastaid Karepal.

Uusrokokoo komplekt on kaetud stiilile omaselt sametriidega.

Ema Leeni portree
Isa Andrese portree
Abikaasa Alice’i portree
Richard Sagritsa autoportree

Siin näed väikest osa Alice Sagritsa kogutud keraamikast. Suuremat ja väärtuslikumat osa keraamikakogust säilitatakse SA Virumaa Muuseumid kogus.

Aaderdatud kirst kuulus Richard Sagritsa emale.

Ajatu mudel, mida on kasutatud juba põlvkondi. Alates 19. sajandist on see lihtne ja elegantne mudel rikastanud elutubasid, söögitubasid ja kohvikuid üle kogu maailma.

Rehealuses peksti reht, töödeldi lina ja tehti muid vajalikke töid. Talvel toodi rehealusesse ka loomad. Rehealune täitis talli ülesannet, kus hoiti hobust või hobuseid. Rehealuse põrand oli samuti savist, nagu rehetoalgi.

Suvel kasutati rehealust söögi- ja tööruumina, siin hoiti ka põllutööriistu ja veokeid. Rehealust kasutati ka peoruumiks – see võimalus on siin praegugi!

Siin on alati mõni põnev näitus. Kui järgmine kord tuled, leiad midagi hoopis uut!

Siin suvitasid peretuttavad ja supelsaksad. Hetkel asub siin osa Sagritsate linnakorteri raamatukogust.

Pärast sõda tegi Richard Sagrits oma sünnikodus mõningaid ümberehitusi. Suurim neist oli jõepoolse juurdeehituse kujundamine avarate akende ja kaminaga ateljeeks. Praeguse ilme sai ruum 1965. aastal.

Richard Sagritsa lemmik-kiiktool

Maarjakasest tool on toodud 1934. aastal Soomest.

Molbert

Sellel kokkupandaval molbertil on Richard Sagrits teinud oma suurimad maalid.

Nahkpüksid

Richard Sagritsa isiklikud nahkpüksid on Tirooli päritolu.

Valgusti on tehtud vilja tuulamise sarist – sõelast, mille abil tuule käes vilja puhastati.

Siit leiad igal suvel erineva väljapaneku Richard Sagritsa maalidest.

Tasub tulla ka järgmisel aastal!

Sagrits oli eelkõige mere- ja maastikumaalija, nii valmiski osa tema loomingust kas Karepal või mujal põhjarannikul. Palju on ta maalinud merd, kalureid, Karepa mände ja mereranda, aga ka Kalame talu ja oma vanemaid.

Langenud 1949–1950 nõukogude võimu põlu alla, ei saanud ta oma loodusmaalidele enam riiklikke tellimisi. Pahaks pandi endise pallaslase maalide apoliitilisust. Nii tuli üha enam hakata maalima nõukogude kaasaega.

Eeskätt püüdis kunstnik kujutada nõukogude kalurite ja kalurikolhoosi elu. Palju vaateid tegi ta tehasest Punane Kunda. Leidub pilte ka teetöödest ja elektriliinide ehitusest, palgiparvetamisest jne.

Estonia, Balti jaam ja Kalevipoeg

Richard Sagrits on koos Elmar Kitse ja Evald Okasega Estonia teatri laemaali autor. Koos Evald Okasega loodi Balti jaama Kalevipoja-ainelised pannood. Raamatugraafika alal on Sagritsa suuremaks tööks “Kalevipoja” illustreerimine koos Alo Hoidre ja Ott Kangilaskiga 1950. aastal.

Aken on Richard Sagritsa poolt loodud nn “külalisteraamat”. Siia panid oma nime kirja esialgu tema tuttavad kirjanikud, kunstnikud, arhitektid ja teised loomeinimesed, näiteks Nikolai Triik, Valli-Lember Bogatkina, Kaljo Kiisk jt. Hiljem on siia lisandunud inimeste nimed, kes on esinenud Kultuuriakna üritusel.