Kalame (Kalamehe) talu rajati Karepale Selja mõisnike poolt 19. sajandi alguses mõisa kaluri tarbeks. Talukompleksi on algselt kuulunud rehielamu, aidad, silmuköök, saun ning kaks lauta. Nii saun kui laudad on tänaseks hävinud.

Talu paikneb kalarikka Selja jõe kaldal, kus mõisa kalamehel oli kala ainupüügiõigus nii jõest kui ka selle suudmest. Kohustused mõisale tuli tasuda kalaga: lõhe, harjusk, vimb, siig, haug, silmud, vähk – kõiki neid leidus siin rikkalikult.

Sagritsate perekond tuli Kalamele rentnikeks 19. sajandi viimasel veerandil. Siin on sündinud ka tuntud maalikunstnik Richard Sagrits (1910–1968).

Alates 2000. aastast on Kalame talu Richard Sagritsa majamuuseum, kus suviti eksponeeritakse tema töid.

Esimesed teadaolevad Sagritsad (siis Sakrits, ka Sakrist) olid Abram Antsu poeg ja tema abikaasa Leno. Abramil ja Lenol oli neli last – pojad Juhan ja Jakob, tütred Mari ja Tiina.

Kalamele asus elama Jakob Sakritsa poeg Andres (1866–1938) 1894–1895. aasta paiku. Andres Sakrits abiellus 1900. aastal Vainupealt pärit Leen Toproga (sünd. 17.07.1876). Nende peres kasvas 4 poega: Jakob, Johannes, Richard ja Paul, kes kõik peale Richardi sõitsid merd. Jakob Sagrits, paberitega laevakapten, oli ka nimetamisväärse kunstiandega ning tema töid leidub ka meie muuseumis. Jakob ja Johannes läksid sõja ajal välismaale ja jäidki sinna, Paul langes Punaarmeesse mobiliseerituna.

Richard Sagrits

19.12.1910–11.12.1968

Richard Sagritsa kunstnikuks saamises oli suuresti „süüdi“ tema kodupaik Kalame. Nimelt suvitasid siin Sagritsate juures paljud kunstnikud sh Nikolai Triik, Oskar Murdmaa, Voldemar Mellik jt.

Aastani 1928 õppis Richard Rakvere Ühisgümnaasiumis, kus tema joonistamise õpetajaks oli Ardo Sivadi. Aastal 1928 jättis Richard gümnaasiumiõpingud pooleli ning asus õppima Riigi Kunsttööstuskooli.

1930. aastal suundus ta aga Nikolai Triigi ja Voldemar Melliku kutsel õppima Pallassesse ning lõpetas selle 1936. aastal.

Teise maailmasõja ajal evakueerus ta Nõukogude Liitu, kus tutvus ka oma tulevase abikaasa Alice’iga, kellega koos tuldi 1944. aastal Eestisse tagasi. Siin jätkas Richard oma tegevust vabakutselise maalikunstnikuna. Tema ateljee ja korter olid Tallinna Kunstihoones, kuid suved veedeti Karepal.

Alice Sagrits

11.01.1909–03.09.1997

Kaasaegsed meenutavad, et Richard ja Alice olid temperamendilt väga erinevad. Kui Richard oli vaikse loomuga ja heasüdamlik, siis Alice, vastupidi ülimalt ettevõtlik, käsutaja ja kamandaja tüüp. Paljudele tundus ta lausa omapärane, mida ta rõhutas ka oma käitumise, riietuse, meigi ja soenguga.

Alice oligi üks põnev ja meeldejääv isiksus. Ta armastas väga lilli ja kaunikujulisi kive. Elumaja taga oli tal rikkalik, varakevadest hilissügiseni õitemeres kiviktaimla.

Richard ja Alice Sagrits on maetud Vainupea kalmistule.

Sagritsate pärand

Vastavalt kunstniku soovile, pärandas tema lesk 1997. aastal Kalame talu, perekonna kunstikogu, dokumente, fotosid ja osa korterisisustusest Rakvere Muuseumile. Muuseumi kogu täienes ligi kolme tuhande museaaliga, millest 1460 olid kunstiteosed.

Pärandatud kollektsioonis olid ka teiste kunstnike poolt Sagritsatele kingitud teosed. Nii on kogus nüüd kunstitöid hulgalt tuntud autoritelt: Nikolai Triik, Eduard Viiralt, Eerik Haamer, Aino Bach, Elmar Kits, Ott Kangilaski, Andrus Johani jne

Kuulsad suvitajad

Pärast II maailmasõda on Kalamel suvesid veetnud suur hulk tuntud loomeinimesi: Juhan Kunder koos abikaasa Teophiliega, Aino ja Gustav Suits (Lengi talus), Milvi Laid, Priit Põldroos, August Alle (Nõmme talus), August Jakobson (Nõmme talus), Artur Kapp, Betti Alver ja Heiti Talvik, Jüri Parijõgi, Oskar Murdmaa, Hando Mugasto, Paul Ariste, Helene ja Andrus Johani, Elem Treier, Tanel Moora, Olev Subbi jt.

Oma suvekodud rajasid Karepale kirjanik Villem Gross, kunstnik Valli Lember-Bogatkina jt. Kui Richard õppis Tartus Pallases, elas ta Nikolai Triigi juures, kes selle eest sai oma kaasaga prii suvekodu ja kosti Kalamel.

Pallase aegu, 1930. aasta suvel, viibis Kalamel oma perega ka skulptor Voldemar Mellik. Hiljem veetsid Kalamel suveti teiste seas aega ka Debora Vaarandi ja Juhan Smuul, Valerian Loik, sage külaline oli kunstnik Alo Hoidre.