Rondeel on 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul rajatud poolümar suurtükitorn, mis kaitses põhiliselt idakülje uut peaväravat. Tornil on olnud kolm korrust, millel igaühel asusid kahurid ja laskeavad.

Kui astud sisse rondeeli esimese korruse uksest, näed ruumi keskel rondeeli all olevat 6 m sügavust keldrit laskemoona ja püssirohu hoidmiseks. Ventilatsioonišahtid ja paksud müürid tagasid püssirohu jaoks vajaliku ühtlase kliima. Müüri sees näed ka kuivkäimlat (latriini), mille šaht avaneb väljapoole linnust, ning kaminat, mis andis sooja ja elavat tuld, et kahuritest tulistada.

Tavapäraselt paiknes suurtükkide juures ka suur tõrs uriini jaoks, mida kasutati suurtükkide jahutamiseks.

Teated suurtükkide esmasest kasutamisest Euroopas on pärit aastast 1323, mil hispaanlased kasutasid neid Baza piiramisel. 1356. aastal omasid paljud suured linnad eelkõige Saksamaal suurtükke ja püssirohuvarusid. Samast aastast pärineb teade 12 mortiiri olemasolu kohta Flandrias Louvaini linnas.

Probleeme oli püssirohuvarude hoidmisega. 1360. aastal toimus plahvatus Lüübeki raekoja püssirohukeldris, mis põhjustas hoone hävingu.

Eesti lähiümbrusest on teada, et Taanis võeti suurtükid kasutusele 1372. aastal, Rootsis mitte enne kui 1408. aastal ja Venemaal 1380. aasta paiku.

Algselt laeti suurtükke kivikuulidega, alates 16. sajandi algusest hakati enam kasutama raudkuule. Hiljem lisandus veel mitut tüüpi kuule, mis lendasid mitmeks laiali, tekitades veelgi suuremat kahju.

Kui vaatad linnuse eeshoovi, näed musta püssirohuga tulistavaid kahureid, mõlemad täitsa lahinguvalmis.

koopia 1470. aastast pärit Burgundia kartaunist

Koopia, valatud 17. sajandi lõpust pärit Rootsi armee jooniste järgi